Savisaar: Tallinn tuli ülesannetega toime

Linnakantselei arenguteenistus seiras ametiasutustelt saadud andmete alusel Tallinna arengukava 2009-2027 täitmist läinud aastal. Kokkuvõtteks leiti, et linn tuli toime arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisega ja mitme eesmärgi ületamisegagi.

Savisaare sõnul nähtub aruandest, et erinevalt majanduskriisi algusajast oli Tallinnal võimalik paremini planeerida oma vahendeid ning rakendada ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Siiski avaldasid ebastabiilne majandussituatsioon riigis ja omavalitsuse tulubaasi kärpimine kavandatud arengule negatiivset mõju.

Suurenes abivajajate hulk

Kuigi 2011. aastal ilmnes majanduse elavnemise märke, suurenes üldise hinnatõusu ja tööpuuduse tõttu abivajajate arv ning sellega ka koormus Tallinna sotsiaal-hoolekandesüsteemile.

Tööpuuduse leevendamiseks ja tööharjumuse säilitamiseks alustas linn teise abipaketiga, mis koostati juba varasematel aastatel tõhusaks osutunud ja Euroopa Komisjonilt tunnustuse pälvinud eelmise abipaketi põhjal. Aastaga loodi linna toel 2200 uut töökohta, sh 875 sotsiaalset töökohta, ja seda nii linnaasutustes (ajutise rakendusena) kui ka eraettevõtetes ja tööstusparkides.

2011. aasta jaanuarist tegevust alustanud Tallinna tööbüroo kaudu sai tööle ligi 700 inimest. Töökohtade loomise toetuse abil loodi kavandatud 30 asemel 141 uut töökohta. Ühissõidukites võimaldati tasuta sõita eelkooliealistel lastel, kes on pärit toimetulekutoetust saavatest peredest.

Jätkub munitsipaalehitus

Tallinn jätkas munitsipaalehituse ja teise elamuprogrammiga, milles anti Raadiku kompleksis käiku kolm 161 korteriga elamut, kokku 483 uut korterit. EL tõukefondide toel ehitati Tallinna Lastekodule kaks uut peremaja.

2011. aasta läheb Tallinna ajalukku eelkõige kui Euroopa kultuuripealinna aasta, mille jooksul viidi ellu 300 projekti ja ligikaudu 7000 üritust mahutanud programm, aga ka mitu edaspidigi jätkuvat algatust.

Enim pälvisid rahvusvahelist tähelepanu Tallinn Music Week ja teatri NO99 Põhuteater, rahvarohkeimad olid merepäevad ja „Vabaduse laul".

Linnataristut arendades anti käiku mitu suurt objekti: rekonstrueeritud Randvere tee ja Pallasti tänav ning Tondiraba jalakäijate tunnel. Hoo sai sisse Ülemiste liiklussõlme ehitus, mis lõpeb 2013. aastal ja aitab tublisti vähendada transiitliiklust läbi kesklinna. Koostöös lähivaldadega alustati uute jalgrattateede rajamist Harjumaal. Lasnamäel avati linnaosa uus haldushoone ning kesklinnas rekonstrueeritud 20. Augusti väljak ja uuendatud Eduard Vilde monument. Nõmme rajajale Nicolai von Glehnile püstitati linnaosa 85. aastapäeva puhul ausammas.

Tallinnas jõustusid mitu linna strateegilise planeerimise ja ruumilise arengu seisukohalt olulist dokumenti, sh keskkonnastrateegia aastani 2030, mis seab eesmärgiks säästliku keskkonnakasutuse ning väärtustatud elu- ja looduskeskkonna. Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering avab linnaruumi merele, rajatakse ka rannapromenaad.

Linn suhtleb oma elanikega

Jätkus linna avalike teenuste arendamine: suurenes täisautomaatsete e-teenuste arv. Samuti muutus kasutajasõbralikumaks ligipääs avalikele teenustele. Linnavalitsusega suhtles linnakantselei teenindusbüroo kaudu eri vormis 119353 linnakodanikku, mis on ligi 10% enam kui 2010. aastal.

Tallinna pikaajalise arengukava peaeesmärgiks on ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane, kes on ühtlasi vaimselt ja kehaliselt aktiivne, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv, aga ka kaitstud ja abistatud. Linnavõim püüab kaasa aidata ka sellele, et tallinlastel oleks võimalik kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendada ning demokraatlikul ja sihipärasel viisil kohalikku omavalitsust teostada.

ESTER ŠANK, Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik

Jaga |