Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Päikeseenergia pensionisambaks!

KUIDO SÄDE,      29. november 2017

Arvatust rohkem peaks Eestis kasutama päikeseenergiat. Selle potentsiaali saab võrrelda meil Saksamaaga, kus aastane päikesekiirguse hulk on vaid natuke suurem kui Eestis. Kui arvestada Eesti kliima madalamaid temperatuure, mis tõstavad päikesepaneelide efektiivsust, siis on energia tootlikkus sarnane. Arvestades, et Saksamaa on maailma üks enim päikeseenergiat ammutav riik, siis on õigete poliitiliste otsuste korral ka Eestis võimalik toota arvestatav kogus elektrienergiat päikeseenergiast. Nii väitis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist ajalehes Pealinn 16. novembril.

 

s810

Meist oluliselt rikkama Šveitsi üks kantonitest kaalub päikesepaneelide eramajadele paigutamist muuta lausa kohustuslikuks. Meid õnneks, vähemalt lähiajal, selline kohustus ei ähvarda. Võib-olla kunagi tulevikus, aga ka siis mitte käsukorras, vaid ettevõtmine peab olema kasumlik.

Mis oleks parem, kui täna panna oma maja katus täis päikesepaneele, ja aastate pärast, kui see investeering on ennast tasa teeninud, hakkab raha tiksuma nagu täiendav pensionisammas?

Tänastel pensionäridel, aga ka pensionieelikutel, tuleks siiski  olla ettevaatlik. Äkki ei jõua nad tasuvusaega ära oodata, ja see raha, mis täna investeeriti päikesepaneelidesse, võib homme jääda puudu hooldekodu kohamaksust?

 

Pilk elektrienergia väiketootmise tänasele seisule

Päikesepaneelide tootmine on veel üsna lapsekingades ja nende paigaldamist elektrienergia tootmiseks võivad täna enestele lubada fanaatikud või muidu rahamehed. Lähiaastatel on oodata olukorra kardinaalset muutumist. Nimelt on paaril viimasel aastal päikesepaneelide ja inverterite hinnad maailmaturul vähenenud 18–20% aastas. Ja selline langus jätkub loodetavasti samas tempos ka edaspidi.

Paneelide puhul tuleb silmas pidada nende efektiivsust. Täna turul olevad paneelid suudavad elektriks muuta vaid 12–16% neile langevast päikeseenergiast. Aga laboris on saavutatud juba 22,78-protsendist efektiivsust! Kindlasti ei jää see piiriks. Juttu on olnud isegi  32,8–35,9-protsendisest efektiivsusest. Et päikesepaneelide tootmine pole raketiteadus, võib loota, et lähitulevikus kaovad tootmisest kõik alla 20-protsendise efektiivsusega paneelid. Tulevikupaneelide hinnas hakkab lõviosa moodustama mitte elektrit tootev kiht, vaid raam, katteklaas, turustamine ja maksud. Ka nende hind ei saa neil olema kõrgem kui täna müügilolevatel ja langeb järsult tänu masstootmisele. Ka inverter, mis muudab päikesepaneeli poolt toodetava alalisvoolu sobiva pinge ja sagedusega vahelduvvoouks, ei ole raketiteadus. Masstoodangu korral kehtib temalegi 18–20-protsendine hinnalangus aastas.

Toon mõned praegused internetist võetud „võtmed kätte“-hinnapakkumised:

 

Mikrotootja 5 kW  komplekt. Hind     5500 + km = 6 600 euri.

Mikrotootja 10 kW  komplekt.  Hind 10190 + km = 12 228 euri.

NB! Kõik allpooltoodud arvutused on vaid hinnangulised, sest aastad pole vennad ning hinnad kõiguvad müüjatel ja paigaldajatel.

10 kW komplekt ideaalses asendis, s.t suund lõunasse ja nurk maapinna suhtes 40 kraadi, toodab ca 9000 kWh aastas. Sellest talvekuudel, kui energiat kõige rohkem vaja, vaid 10%. Riik ostab toodetud energiat hinnaga ligi 10 senti/kWh, millest taastuvenergia-toetus on 5,37 senti/kWh. Kui kogu toodetud elekter müüa riigile, peaks 10 kW paneelide toodangust teenima 9000 x 0,10 = 900 euri aastas. Tasuvusajaks kujuneks 13–14 aastat.

Kui katuse suund pole päris lõunasuunaline, väheneb tootlikkus kuni 20%. Lisaks tuleb riigile tasuda tulumaks 20%. Tasuvusaeg  pikeneb kohe 20 aastani. Samas on jaama mõistlik kasutusiga üle 30 aasta.

Asi muutub paremaks, kui õnnestub osa toodetud energiast ise ära kasutada. Päikesepaneelid toodavad õnnetuseks just siis kõige rohkem energiat soojadel suvekuudel, kui seda kusagile panna ei ole. Novembris, detsembris ja jaanuaris tuleb kogu elekter osta hinnaga 14 senti/kWh. Keskmine perekond, kes tarbib aastas 5000 kWh energiat, suudaks väga hea tahtmise korral asendada ostetud elektrienergiast omatoodetuga vaid 2000–2500 kWh. Kui sedagi.

 

Aga ikkagi, kuidas muuta päikeseenergia kasutamine pensionisambaks?

Tasub veelkord meenutada, et maailmas muutuvad päikeseenergia kasutamiseks vajalikud seadmed aastaga 18–20% odavamaks. See tähendab, et ka tasuvusaeg lüheneb. See omakorda tähendab, et lähiaastatel on oodata eramajadele päikesepaneelide paigaldamise buumi. Talveunest tuleb ärgata firmadel, kes on võimelised valmistama päikesepaneelide kinnitusdetaile. Ja ka firmadel, kes on võimelised päikesepaneele  mõistliku hinnaga massiliselt sisse tooma. Samuti firmadel, kes on võimelised neid mõistliku hinnaga kohapeal tootma.

Juba täna on käes aeg, kus keskealistel on paras moment anda oma vanematele pikaajalist krediiti päikesepaneelide paigaldamiseks. Kui elektrimüügist saadav summa laekub pensionäri arvele, võib mõnel juhul tulumaks hoopis ära jääda või siis olla väiksem, lühendades tasuvusaega. Aastate pärast jääb niikuinii kogu teenitav tulu tänastele keskealistele. Ka enam kui 10-aastase tasuvuse korral on täna ikkagi mõistlikum investeerida päikeseenergia kasutamisse, selle asemel, et hoida raha olematu intressiga pangas.

Mis puutub tuuleenergia kasutamisse Eestis, siis on meil siin midagi väga valesti. Suuri tuugeneid ei saa „ametlikel põhjustel“ mitte kuidagi  paigaldada tuulerikastesse paikadesse. Küll on kärss kärnas, küll maa külmunud… Ometi on meil siin Läänemere kaldal väga head tingimused tuuleelektri tootmiseks.

Päikeseenergia kasutamise kohta leiab informatsiooni aadressil: http://www.pveurope.eu/Newsletter

 

KUIDO SÄDE,

vaatleja

 

[fotoallkiri]     Õigete poliitiliste otsuste korral on ka Eestis võimalik toota arvestatav kogus elektrienergiat päikeseenergiast.



Viimati muudetud: 29.11.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail