Vanainimene ootas asjatult tähelepanemist

Räpinlanna,      21. märts 2007


Mu ema sai mullu 95-aastaseks – see on Eesti oludes suur juubel. Ta kasvatas pärast sõda üksinda üles neli tütart. Isa suri 1945. aastal – sai kuulist või pommikillust haavata. Nii ema kui ka tema lapsed – kõik me oleme kõvasti tööd teinud. Juubeli puhul aga ei saatnud reformikate linnavalitsus isegi korralikku ilusat kaartigi, mis oleks vanainimesele heameelt teinud. Kui nad nii väga oma rahva heaolu eest seisaksid, oleksid võinud tulla õnne soovima.

Vene ajal hooliti meil vanadest rohkem kui nüüd. Tollal, kui ema veel polnud veel niiväga vana, käis linnavalitsusest üks naine ja tõi ümbrikus vist sada rubla.

Nüüd aga ei jõua Räpina linnavalitsus oma eakaid elanikke meeles pidada, kuigi nii vana juubilar oleks uhkuseks kogu Põlva maakonnale. Rahas vist polegi küsimus. Kui Keskerakonna mees Heimar Lenk kauples meie pensionäride ja noorte jaoks välja ruumide raha, oli linnavalitsuse reformikatel ühekorraga raha nii palju, et taheti toetus tagasi saata.
Ainus, kellele oleme südamest tänulikud, on meie ema arst. Ja üldse meie arstid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)