Tallinna merepäevade rütmis seilas 100 000 inimest

Meenutuseks: Tallinna igasuvise mere- ja perepeo traditsioon suurüritusena sai alguse 2008. aastal, mil kogu tegevus koondus Admiraliteedi basseini ja Lennusadama juurde. Toonasteks populaarseimateks ettevõtmisteks olid lõbusõidud kahe sadama vahel, Ain Mäeotsa lavastatud promenaaditeater „Dannebrog, Pitka ja keisrid” ning lõppkontsert „Sinatra Gala”. Lisaks saabusid Tallinna Rootsi purjelaevad „Göteborg“ ja „Tre Kronor“. Toona hinnati külastajate koguarvuks 25 000.

Teater, öölaulupidu ja uhked laevad

Tänavuste merepäevade tihe programm rullus lahti Noblessneri teatrisadamas, Lennusadamas ja Vanasadamas. Teatrisadam pakkus erinevaid teatrielamusi nii suurtele kui ka väikestele, Lennusadam oli kodusadamaks tuhandeid inimesi ühendanud öölaulupeole ning ajaloolistele laevadele, mille seas näiteks „Linden“ Soomest ja Eesti enda merekaunitar „Kajsamoor“. Vanasadamast võis leida võluva Soome purjelaeva „Gerda“ ning merepäevade püsikülaliseks saanud Rootsist pärit „Tre Kronori“.

Vanasadamas toimus ka ürituse avakontsert – ooperigala, kus esinesid Maria Listra, Oliver Kuusik, Jassi Zahharov ning üle-eestiline noorte sümfooniaorkester dirigent Martin Sildose juhatusel. Esimest korda ajaloos oli külastajatel võimalus nautida kontserti otse merelt.

Esmakordselt toimus ka eskaadrisõit pea 150 aluse osalusel Piritalt Vanasadamasse. Paralleelselt laevadega liikusid mööda maad kruiisikai suunas Tour d`ÖÖ jalgratturid ning kaasatud olid ka helikopterid, millelt merel ja maal toimuvat jälgida sai – seega toimus merepäevade avasündmus nii maal ja vees kui ka õhus. Harivat nooti lisas merepäästeõppus Vanasadama kruiisikai alal.

Kõige populaarsemateks atraktsioonideks kujunesid mereparaad, väikelaevasõidud ning teist korda merepäevade raames peetud öölaulupidu. Vaatamata heitlikult ilmale jäid korraldajad külastajate hulgaga rahule. Suurimat heameelt tunti just ligi 80 aluse osalusel läbi viidud mereparaadi õnnestumisest, sest seda ei tabanud vihm ega torm.

Merekultuuri tulevikukavad laienevad veelgi

Juba tehakse aga ka suuri plaane lähiaastateks. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on seatud eesmärgiks muutuda Kieli nädala kõrval teiseks tähtsamaks merekultuuri sündmuseks Läänemere piirkonnas ning suurendada külastajate arvu vähemalt 400 000-ni.

„Aeg on sealmaal, et merepäevade formaati laiendada – laiendada tegevust üle kogu Tallinna rannajoone, tuua juurde iga-aastane suurem ja rahvusvahelisem purjetamisvõistlus – üks suurejooneline Balti regatt, ning laiendada kultuuriprogrammi sadamast edasi.

Järgmisel suvel muutub aga Tallinn üheks juulinädalaks vanaks viikingiajastu linnaks, sest merepäevad on siis pühendatud viikingitele. Külla tuleb viikingiarmaada – alused Norrast, Rootsist ja Taanist. Esmakordselt korraldatakse Tallinnas Laser Radial U19 Euroopa meistrivõistlused purjetamises,“ rääkis Aas. „Täiesti erakordne saab aga olema praeguste plaanide kohaselt 2017. aasta, mil merepäevadel loodetakse kogu Tallinna laht täita suurte purjekatega – toimub „The Tall Ships Race“ – rahvusvaheline purjeõppelaevade võidusõit enam kui 40 ajaloolise purjeka osavõtul.“

Aas ütles lõpetuseks, et peame oma potentsiaali merelinnana maksimaalselt ära kasutama. „Tallinn on Eesti pealinn ja visiitkaart. Tallinn töötab iga päev selle nimel, et linlane elaks koos merega ja meri koos linlasega,“ rõhutas abilinnapea.

TAAVI PUKK

[fotoallkiri]:

MEREPÄÄSTE-SHOW: Merepäevade üks tõmbenumbreid oli kruiisikai alal toimunud merepäästeõppus, mille stsenaariumi kohaselt satub merehätta hulga reisijatega lõbusõidulaev. Saanud laevakaptenilt õnnetusteate, saadetakse sündmuskohale Eesti vabatahtlike merepäästjate RIB-tüüpi päästekaater ja Eestiga tihedat koostööd tegeva Soome vabatahtliku merepääste lipulaev „Jenny Wihuri“ (pildil).

„Merel ja merepäästes kehtib reegel, et kui on juhtunud õnnetus, tulevad appi kõik, kes mere peal on. Õnnetuse korral ei ole oluline, kelle vetes see juhtunud on – nii kaasab Eesti merevalvekeskus vajadusel abijõude Soomest, Rootsist ja Lätist ning vastupidi. Just sellist koostööd sümboliseeribki õnnetuspaika saabuv „Jenny Wihuri“,“ selgitas MTÜ Tallinna Vabatahtliku Merepääste juhatuse liige René Allik. Foto Raepress

Jaga |