Nädala juubilar MARTIN LUTHER KING 80

Tänu Barack Obama presidendiks valimisele on Martin Luther Kingi nimi uuesti unustushõlmast esile kerkinud. Ka Obama ise on oma retoorikas Martin Luther Kingi sõnu mitmeid kordi kasutanud.

Mõned päevad tagasi ütles üks mu tuttav enam-vähem sellised sõnad: „Isegi mitte veel väga vana inimene mäletab aega, mil mustanahalised olid Ameerikas alamast sordist inimesed, kes ei tohtinud valgetega isegi mitte ühel pool teed kõndida. Nüüd on Ameerika president mustanahaline!“

Vaid mõned aastakümned tagasi tundus see absoluutselt võimatu. Vähe aega on jäänud hetkeni, millest unistas  28. augustil 1963 Washingtonis 200 000 kuulaja ees see mustanahaline pastor. Ta alustas oma kõnet sõnadega: „I have a dream...“ („Mul on üks unistus...“). Jah, Martin Luther Kingi tegevus muutis Ameerika ühiskonna tundmatuseni.

Veel täna on USA-s legaalne organisatsioon Ku Klux Klan, mis võitleb rassilise võrdõiguslikkuse vastu. Räägitakse, et aastatel 1881–1941 tapeti kukluksklanlaste poolt umbes neli miljonit neegrit ja mulatti.

Pärast Teist maailmasõda olid mustade jaoks eraldi elupiirkonnad, kauplused, transpordivahendid, isegi eraldi pargipingid. Ja kuigi sõjategevusest võtsid mustanahalised osa koos valgetega, olid nad siiski eraldi väeüksustes.

Ametlikult keelati rassiline vahetegemine ehk segregatsioon 1954. aastal, kuid tegelikult see seadus ei toiminud. Eelistamine nahavärvi järgi jätkus ja ööpimeduses reguleerisid rassilisi erinevusi ikka needsamad KKK liikmed, kes päeval olid armsad koduperenaised, naeratavad poodnikud ja ... valvsad politseinikud. Samas kasvas ka mustanahaliste rahulolematus.

1957. aastal noor baptistikoguduse pastor Martin Luther King asutas Lõuna Kristliku Juhtkonna Konverentsi. Seal alustas ta ka rassilise diskrimineerimise vastast võitlust. Kusjuures võitles ta ise ning kutsus ka teisi üles vägivallatule võitlusele. Tänu sellele ei soosinud ta ka Mustade Pantrite (Black Panther Party) asutamist 1966. aastal.

Martin Luther King oli veendunud, et muutused ühiskonnas saavad toimuda vaid rahumeelsel moel, mitte mingil juhul aga terrori abil. Sellega pälvis ta  1964. aastal Nobeli rahupreemia ning paljude äärmuslikult meelestatud rassikaaslaste hukkamõistu. Sellised äärmuslased nagu Malcolm X kritiseerisid ka küllalt teravalt Kingi toetatud Washingtoni-marssi, nimetades seda lömitamiseks valgete ees – olid ju ka valged seotud Washingtoni-marsi organiseerimisega.

Samas olen kindlalt veendunud, et ilma Martin Luther Kingi rahumeelse võitluseta oleksid asjad Ameerika ühiskonnas liikunud natuke teise suunda ning kõigi eelduste kohaselt poleks Barack Obama mustanahalise senaatori toolist kõrgemale tõusnud. On ju nii, et vägivald sünnitab vaid vägivalda. Mustanahaliste ja valgete suhted on aga Ameerikas tohutult paksu verd tekitanud. Sama terrorihüdra neelaski alla Martin Luther Kingi.

Hoolimata oma rahumeelsusest langes Martin Luther King, Jr. 4. aprillil 1968 Memphises (Tennessee) atentaadi ohvriks. Tema lasi maha valge rassist, kui ta seisis õhtul motellirõdul ning jälgis linnas toimuvat mustanahaliste prügivedajate protestimarssi.

Loodetavasti on maailm 40 aastaga siiski niipalju muutunud, et inimesed ei pea enam elu oma nahavärvile ja vaadetele ohvriks tooma.

IVARI VEE

Jaga |