13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
September 1912 ja 2012ILMAR VANANURM, 03. oktoober 2012. Kui mesimumm tungib mu tarre, sügissadu siis kaugel ei ole. Pääle päikseid nii talle kui mulle hämust kõledast mõeldagi kõle. Kooli saadab poolnäljas poegi ema Inga, ta tööta on jäänud. Mu vanamemm neli kartulit vaid poja kooliteele sai anda. Sada sügist nende laste vahel. Kuis küll õnn meie õues ei ela? Ebaõiglases aegade ahelas meie uksi ja aknaid kes suleb? Kesklõunal läks pimedaks nüüdki, järsk raju talijorjeneid niitis - niikui viimnepäev. Mõistetud süüdi küllap oleme kõik selles riigis. Siinsest riigist, kus hing pole hinnas, siit, kus vaim maksab odavaid sente - minema pakku kas peaksime hoopis teistesse ilmadesse? Suured tormid meist mööda ei torma. Pangaarvedki pääsu ei paku. Üksnes hing, mida ilu on vorminud ilma päästa võib pärishukust. Päästab siis, vaimu uksed kui valla, kui meid toidab hääduse hääl, siis küll tean - lumede alla meie usk, meie lootus ei jää. 2012, september ILMAR VANANURM, Võrumaa
Viimati muudetud: 03.10.2012
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
