Regionaalpoliitika algab pisiasjadest

MIKK LÕHMUS,      23. august 2006


Viimastel nädalatel on üldsuse meeli elevil hoidnud haigekassa regionaalsete büroode sulgemine ning laiemalt võttes regionaalsete teenuste kättesaadavus üldse. Seejuures jäi diskussioon suhteliselt pinnapealseks, nägemata terviklahendusi. Haigekassa puhul on tegemist üksikjuhtumiga, kuid küsimus on laiem, riigi regionaalsete teenuste kättesaadavuses üldse.

Teenindusbüroo pole vaid paberimäärimiseks
Ei avaks siinkohal diskussiooni teemal, kui palju tavainimesel üldse haigekassa teenuseid vaja läheb. Kahjuks nähakse meil teenindusbürood ainult kohana, kus saab mingeid blankette täita. Nagu näitavad puuetega inimeste organisatsioonide, FIE-de ja teiste reageeringud, on vajadus olemas mitte üksnes postkontorites paberimäärimiseks, vaid vähem või rohkem ka nõustamisteenuseks.
Seoses infotehnoloogia võimaluste avardumisega on teisenenud traditsiooniline teenindusbüroo roll, seda just passiivsest vahendajast aktiivseks osalejaks. Teenindusbüroo põhiülesanne on siinkirjutaja hinnangul mitte üksnes avalduste vastuvõtmine ja edastamine, vaid komplekssete lahenduste pakkumine ka laiemas valdkonnas. Üks postkontori töötaja aga ei ole ega saagi olla kompetentne kõigis valdkondades.
Aastate jooksul on iga endast lugupidav ametkond ehitanud üles oma „isikliku" regionaalse struktuuri. Pärast Eesti jagamist neljaks toimealaks ja juhtimisfunktsiooni koondamist on löögi alla sattunud just need üksteist maakonda, kellel pole au olla toimeala keskusteks. Täna likvideeriti haigekassa piirkondlikud bürood, homme aga leiab järgmine ametkond, et piirkondlikud bürood tuleb „kulude kokkuhoiu" eesmärgil sulgeda. Kuid isegi teeninduspunktide olemasolul paiknevad need pahatihti hajutatult ja erinevatel aadressidel. Ei saa pidada õigeks, et haigekassa teenuseid saab postkontorist, tööturuteenuseid ühest büroost, tuletõrjealaseid kooskõlastusi teisalt ning maavalitsuses paikneb hoopis kolmandal aadressil. See ei taga klientide parimat võimalikku teenindamist ning kokkuvõttes on ka riigi jaoks kulukas.

Riigi teenused kättesaadavaks maavalitsustes
Kokkuvõttes tahaks korrata seisukohta, et riigi regionaalsete teenuste korraldamine tuleb terviklahendusena ümber korraldada.
Loogiliseks ei saanud pidada seda, et haigekassa rentis oma ühe-kahe töötaja jaoks eraldi kontorit, samal ajal kui maavalitsustes on tingituna funktsioonide vähenemisest olemas nii ruumid kui vajalik infrastruktuur. Kui neli toimeala keskust – Tallinn, Pärnu, Jõhvi ja Tartu – kõrvale jätta, siis ülejäänud maakonnakeskustes pole tõesti tarvis, et igal keskasutusel peab tingimata olema oma regionaalne osakond. Riik on ikkagi tervik, mitte ametkondlike vürstiriikide kogum.
Maavalitsus peaks täitma regionaalse teeninduspunkti ülesannet ja seda just Paides, Viljandis, Haapsalus, Jõgeval, Kuressaares, Kärdlas, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas ja Võrus – maakondades, mis ei ole nelja toimeala keskusteks. Nii on tagatud see, et kõik asjad saab ajada mugavalt ühes kohas kompetentsete ametnike juures. Kavatsetav haigekassa teenuste pakkumine maavalitsustes näitab, et valitud suund on õige.
See kõik oleks üks pisitilluke fakt toimivas regionaalpoliitikas, kuid just tegemata pisiasjad kipuvad teinekord vankri kraavi vedama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)