Nädala juubilar: Leo Delibes 170

Enn Eesmaa,      15. veebruar 2006


Prantsuse heliromantismi väljapaistev esindaja Clement Philibert Leo Delibes on Eestis olnud aastakümneid tuntud ja tunnustatud. Tema ooperit "Lakme" ja balletti "Coppelia" on korduvalt ja menukalt etendatud nii Tartus kui ka Tallinnas. Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustusel "Uneliivamees" põhinevat balletti "Coppelia" saab Mauro Bigonzetti lavastatuna "Estonias" selgi hooajal nautida, järgmine kord 10. märtsil.

Leo Delibes sündis 21. veebruaril 1836 Prantsusmaa väikelinnas St. Germain-du-Val. Ta ema oli musikaalne ning vanaisa koguni ooperilaulja. Põhiliselt kasvatas poega ema, sest tulevase helilooja postiametnikust isa suri üsna noorelt. Andeka noormehe õpetajaks Pariisi konservatooriumis oli kuulus helilooja, balleti "Giselle" autor Adolphe Adam. Leo Delibes unistas ka lauljakarjäärist, kuid orelimäng istus talle siiski paremini. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta paaris teatris, Pariisi Ooper kaasa arvatud. Ta oli koorijuht ja klaverisaatja ning Pierre de Chaillot' kiriku organist.
Leo Delibes'i helilooming algas operettidega. Neist esimene jõudis lavale 1856. aastal. Kuid 14 aastat hiljem Pariisi Ooperis esietendunud balletiga "Coppelia" sai Leo Delibes maailmakuulsaks. Ka ballett "Sylvia" on tänini üsna tuntud. Paljude asjatundjate arvates ongi "Sylvia" Delibes'i parim ballett. Pjotr Tshaikovski meelest oli see parem isegi tema "Luikede järvest". Delibes'i muusikat hindasid kõrgelt ka Camille Saint-Saens ja Claude Debussy. 1881. aastal Pariisi konservatooriumi professoriks saanud Leo Delibes oli ka üsna viljakas ooperikomponist. Tema kolmas ja viimane ooper, Oriendist innustatud "Lakme" esietendus menukalt aastal 1883. Omal ajal oli "Lakme" peaaegu niisama kuulus kui Bizet' "Carmen". Leo Delibes suri jaanuaris 1891 ning on maetud Pariisi Montmartre'i kalmistule. 


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)