Rahvarinne saab 20-aastaseks. Rahvarinde idee sündis 13. aprillil 1988.

Toompea lossis peetud murranguline loominguliste liitude pleenum 1. ja 2. aprillil 1988 avaldas kiiret ja otsustavat mõju Rahvarinde tekkele. Juba mõnda aega kaalutud ideele andis pleenum tugeva tõuke. 13. aprillil ETV sarisaatesse “Mõtleme veel” oli kutsutud hulk avalikkuses tuntud inimesi arutama Eesti pakilisi probleeme. Selle aprilliõhtu saade oli pühendatud rahvaalgatusele.

Heinz Valk on meenutanud, et saade kippus vahepeal “igasuguste ametiühingu- ja komsomolitegelaste jahumiste ja keerutamiste pärast mättasse minema”. Tema ja kõrvalistunud Lembit Koik vangutanud päid.  Neile tundus, et ka saadet juhtinud Hagi Shein ja Rein Järlik ei suuda asja edasi viia. Kardeti, et tulebki sihuke vilets saade, et pärast piinlik inimestele silma vaadata.

Saate vaheajal, kui suitsumehed tegid suitsu ja ülejäänud olid Valgu sõnul “niisama”, astus tema juurde Edgar Savisaar.

 “Ma nägin teda elus esimest korda,” kirjutab Valk. “Ta tuli lihtsalt minu juurde, tutvustas ennast..., ja kohe – kuulge, mis te arvate sellest, see saade on nii vilets, et kui teisel poolel teeks ära Rahvarinde. Ja mina ütlesin Savisaarele, et jah, teeme ära, ma toetan! Ja Savisaar pühkis kohe minema.”

 Tollase ettevõtte „Kodamu“ direktor, hilisem Tallinna linnapea Jaak Tamm on meenutanud: “Saate esimene pool... oli ka päris huvitav. Räägiti väga palju ja hoopis muudel teemadel. Ja vaheajal ütles Hagi Shein meile, et andke nüüd Edgar Savisaarele ka natuke võimalust, et tal on üks päris vahva idee, mingi rahvarinne, ta tahaks selle välja öelda. Me andsime talle siis võimalust ja Edgar ütles selle hästi ja väga võimsalt ja veenvalt välja.

 Nii käiski Mainori teadusdirektor Edgar Savisaar välja mõtte moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. “Perestroika toetuseks” oli kohustuslik “linnuke”, et kompartei ega KGB ei saaks seda kohe maha suruda ja et laiad rahvahulgad saaksid sellega julgelt ühineda.

 Ettepanek leidis nii saatekülaliste kui ka saatesse helistajate toetuse. Savisaar tegi ettepaneku jääda peale saate lõppu stuudiosse ja vormistada ettepanek Rahvarinde loomiseks. Ühisarvamuse põhjal võeti vastu deklaratsioon.

 Valk meenutab veel, et mõned sõnavõtjad stuudios ei julgenud sõna “rahvarinne” suhu võtta. Koguneti ühisaruteluks kuhugi koridorisoppi, ja “siis ma nägin, kuidas üks saates osalenud mingi rajoonikomitee sekretär põgenes plaginaga mööda telemaja koridori ilmse õnnetundega, et ta sellest karistusest pääses”.

 Eestimaa Rahvarinde esimese eestseisuse liige Kostel Gerndorf  on kommenteerinud, et ühesuguse rahvarinde-nimega liikumised tollases Liidus kandsid erinevat suunitlust. Eestis (ja hiljem kõigis Baltimaades) kujunes Rahvarinne välja kui maailma ajaloos täiesti ainulaadne nn rahvavabastusorganisatsioon, mille lipukirjaks sai veretult ja ühte hoides samm-sammult liitriigist iseseisvuse poole liikuda.

 Rein Veidemann tunnistab, et Savisaar tutvustas talle Rahvarinde loomise kava millalgi 13. jaanuari paiku. “Ta seletas, et see on liikumine, mis on mõeldud partei ülemvõimu murdmiseks ja sealt edasi alternatiivse rahvaliikumise kujundamiseks.”

 Eriti laialt Savisaar oma kavatsusi siiski ei levitanud. Temaga tollal juba üsna lähedases koostöös olnud Marju Lauristinile tuli Rahvarinde moodustamise ettepaneku väljakäimine igatahes üllatusena.

 Seega ööl vastu 14. aprilli 1988 koostati Tallinna Telemajas esmane deklaratsioon, kus tehti ettepanek luua massiorganisatsioon Rahvarinne, mille eesmärk on “toetada inimeste ärkavat initsiatiivi ning huvi osaleda perestroikas. Rahvarinne luuakse lähtuvalt vajadusest konsolideerida perestroikat toetavad jõud, aidata kiireneda ühiskonna arengul ning astuda vastu stalinismi retsidiividele”.

Rahvarinne pidi osalema ettepanekute esitamisel riigieluküsimustes ja seadma valimistel üles oma kandidaadid. Rahvarindesse kutsutakse ühinema kõiki – kogu eesti rahvast.

 Saate tegijad ja osalejad R. Järlik, M. Keiman, L. Koik, O. Kool, M. Marastu, U. Oja, V. Palm, V. Saatpalu, E. Savisaar, H. Shein, J. Tamm, M. Tammik, R. Timak, F. Undusk, H. Valk ja M. Viljarand moodustasid initsiatiivgrupi.

15. aprillil moodustati Rahvarinde loomise initsiatiivgrupp  eesotsas Viktor Palmi ja Marju Lauristiniga ka Tartus.

Rahvarinde algus oli tehtud ja see suurliikumine leidis oma ajaloolise koha Eesti poliitikas.

“Kuhu see kõik lõpuks välja jõuab või viib, seda ei oska me arvata,” lõpetab oma mälestused Rahvarinde loomise episoodist Heinz Valk, hilisem Eesti vabaks kuulutanud Ülemnõukogu ja ka Riigikogu liige ning tänagi tuntud ühiskonnategelane. (Vt ka Heinz Valgu meenutusi loovliitude pleenumist 2. aprilli Kesknädalas.)

URMI REINDE

Kasutatud allikas: Teine Eesti. Kirjastus SE&JS, 1996.

Jaga |