Ruutsoo: Savisaare demoniseerimine õõnestab omariiklust

„Keskne küsimus on, kui madalale võib riigi autoriteedi õõnestamisel laskuda,“ võtab Ruutsoo kokku jõustruktuuride rünnaku ohtlikkuse tervele omariiklusele. Tema hinnangul on eelkõige tegemist poliitiliselt kalkuleeritud mainekahjustusega, kus võimsa mandaadiga ja valitavas ametis oleva rahvaesindaja suhtes kasutatud sõnastus „ametist kõrvaldamise tõkend“ annab teadliku propagandasignaali. „Ametist sel viisil ikkagi linnapäid ei kõrvaldata, selleks on vaja teisi protseduure. Pall söödetakse aga ette niigi kallutatud meediale,“ kirjutab Ruutsoo. Samuti muretseb professor sellepärast, et õiguskantsler (Ülle Madise – toim.) vaikib.

„Hoolega luuakse pilti mafioosost, kelle suhtes peab rakendama kõikvõimalikke tõkendeid, nagu oleks tegemist miljoneid haldava, suurt võrgustikku juhtiva doniga, mitte suurima opositsioonipartei juhiga. Ega see pole uudis. Rahvustelevisiooni saatejuht Aarne Rannamäe ei rääkinud Savisaarest kunagi ilma „batjat“ lisamata,“ analüüsib Ruutsoo. Ta nendib, et ka elu ja surma küsimused ei tohi olla mõnituste objektiks. „Seda enam peaks see kehtima eaka patsiendi suhtes, kes on äsja välja tulnud surmavõitlusest, kellel lisaks on diagnoositud tõsised terviserikked ja kellele varem tehtud ka südameoperatsioon. Kuid näiteks ajakirjanikud Tuuli Koch ja Anneli Ammas diagnoosivad käigult, et Savisaar on simulant, kes „nädal aega üsna moe pärast haiglas viibinud ja oma südant sondeerida lubanud“ (PM 1. okt. 2015). Mitte vähem küüniline/demoniseeriv pole kuvand, nagu oleks operatsioonilt tulnud Savisaar teinud haiglatoast korruptantide staabi,“ arvustab politoloog meedia toimekat tööd.

„Küsiks, kes keda kahjustab. Selles olen istuva peaministriga risti vastupidisel seisukohal. Mitte Savisaare kaasus ei kahjusta riiki, vaid käivitatud poliitiline rebasejaht kahjustab rängalt nende institutsioonide mainet, kelle toimetamise usutavust tõsistes juhtumistes me tänaselt rahutus maailmas väga vajame. Seda kapitali ei maksa ära kulutada,“ hoiatab Ruutsoo. Ja lõpetab: „Ükski poliitiline prognoos ei luba, et vähegi ausate valimiste korral õnnestuks Savisaar kukutada. On aga ka teine, üsna kindel prognoos: majandusolukorra halvenedes kodanike rahulolematus süveneb veelgi. Oleks ju tore opositsioon vaigistada. Tavaliselt nimetatakse seda poliitiliseks korruptsiooniks, ja see on tõsine oht.“

Jaga |