Looduse kapriise aitaks ületada hooliv riik

Novembris elasime üle suure lumelaine. Sellele järgnes torm Monika. Jõulude eel üllatas lumetorm, mis kandis „Tuulest viidud" peategelase Scarleti nime. Mõnigi jumaliku looduse saatanlik kapriis võib veel ees olla.

Vald püüab, riik takistab

Tugev sadu, tuisk ja torm loovad maal argielule tõsiseid takistusi. Liiga paks lumekiht ja hanged ei lase õigeaegselt kodust välja pääseda, emal-isal jääb tööle ja lastel kooli minemata. Sihtkohta ei pruugi planeeritud ajal jõuda sotsiaaltöötaja, perearst, postiljon vm oluline ametnik. Välistatud pole oht varale või isegi elule - siis, kui sündmuspaigale hilineb politsei-, pääste- või kiirabiauto.

Väiksemaid või suuremaid ebamugavusi ja riske põhjustavate olukordade kõrvaldamiseks otsivad inimesed abi kõige lähemalt - kohalikust omavalitsusest. Valla- või linnavalitsuse juhid või spetsialistid on oma tegutsemispiirkonnas kõigile hästi teada ja pälvinud usalduse. Omavalitsused on kohustust luua edukalt toimiv ja turvaline elukeskkond võtnud piisavalt vastutustundlikult. Suuremate sadude ja tormide ajal on omavalitsusjuhid ööpäev ringi valmis vastu võtma abivajajate ja hädasolijate teateid ning suunavad sahad esmalt sinna, kus lood kõige hullemad.

Valdade-linnade rahalistel vahenditel on paraku piirid, mis on tingitud riigi poliitikast, mille suuniseks on suuresti kohaliku rahakotisuu kokkutõmbamine. Kui 2008. aastal eraldati kohalikele omavalitsustele teede suviseks-talviseks hoolduseks, remondiks ja ehituseks 700 miljonit krooni, siis 2010. aastaks oli see summa vaid 178 miljonit krooni.

Eelmise aasta aprillis taotlesid üle-eestilised liidud veebruaritormi tagajärgede likvideerimiseks täiendavalt 70 miljonit krooni. Taotlus lükati tagasi. Alanud aasta riigieelarves eraldati linnadele ja valdadele täiendavalt vaid 20 miljonit krooni (kokku 198 miljonit). Paljudel omavalitsustel on see raha juba 2010. aastal ette kulutatud.

Lumekoristuseks 2000 krooni kilomeetrile

Praeguste arvestuste järgi selgub, et tormi Monika tagajärgede kõrvaldamiseks ja edaspidiseks teehoiuks kulutati keskmiselt 2000 krooni kilomeetrile. See tähendab, et oleks pidanud veel lisama üle 45 miljoni krooni. Ansipi valitsus eraldas reservist kohalikele omavalitsustele ainult 15 miljonit krooni (sh Põltsamaa linnale 75 tuhat ja Põltsamaa vallale 45 tuhat krooni). Lähtudes sellest, et juba 2010. aasta alguses kulutasid omavalitsused teehoiuks ligi kolm korda rohkem vahendeid, kui neile terveks aastaks eraldati, olnuks esmane vajadus (ilma jõulutormita) teehoiuks täiendavalt minimaalselt 90 miljonit krooni.

Valuküsimused ja raskused neist jagusaamisel tugevdavad omavalitsuste ühistegevust.

Eesti Maaomavalitsuste Liit taunib keskvalitsuse suhtumist ja saamatust, mille tulemusena ei  arvestata omavalitsuste tehtavate tegelike hädavajalike kulutustega. Ei peeta miskiks läbirääkimistel kohalike eelarvete üle saavutatud kokkuleppeid. Eesti Maaomavalitsuste Liit nõuab oma pöördumistes valitsuse poole kõigile omavalitsustele vahendite eraldamist riigiteedel lume koristamiseks tehtud kulude hüvitamiseks ning täiendavate vahendite eraldamist kohalike teede hoiuks vähemalt 90 miljoni krooni ulatuses, et katta erakorraliste lumeoludega tekkinud kulutused.

Riik võiks olla partner!

Erakorralised talveolud ajendavad aga lööma mõnegi inimlikuma mõra bürokraatiasse.

Nii algatas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelnõu, mille eesmärk on võimaldada põllumajanduses kasutatavas masinas tarvitada erimärgistatud kütust, kui tegemist on teehooldustöödega. Kütuse hindu võrreldes muudaks selline mõistlik järeleandmine lumetõrje peaaegu poole odavamaks. Omavalitsustele, kes kannavad suurimat finantskoormat talvistel töödel, oleks see oluline kergendus. Väga paljud vastava tehnika omanikud oleksid nõus rasketes ilmaoludes vallale appi tulema.

Põltsamaa vallas lükatakse vallavolikogu otsusel valla kuludega puhtaks ka erateed. Igapäevast lumekoristust kureerib Põltsamaa Vallavara juhataja tõsine maamees Valev Uus.

Kiitus kõigile majaomanikele ja hoonete valdajatele, kes suursadude ajal ise kiiresti lumelabidad tööle rakendavad! Mõnikord on aga loodus sedavõrd tujukas, et tema tempude tagajärgede likvideerimiseks kodupaiga võimude otsustamistest-tegutsemisest ei piisa, mistõttu koostööpartneriks on senisest enam tarvis jõulist ja oma elanikest hoolivat riiki.

MARGI EIN

Põltsamaa linnavolikogu esimees,

Põltsamaa vallavalitsuse ehitusnõunik

Keskerakond

Jaga |