Puukfirmad viivad ära meie raha

Tasapisi on majandusressursid läinud puukettevõtete kontrolli alla, aga kogukonna liikmed ei kasuta üldjuhul ise oma ressursse ja lepivad ainult palgatööst saadava tuluga. Rahaliselt on palgatulud loomulikult palju väiksemad kui ressursikasutusest saadavad kogutulud.

Ema- ja tütarfirmade kasumist

Enamasti me ei tea, kui suurt kasumit ja juhtimistasu saab välismaine emafirma, mille tütarfirma on asutatud siin selleks, et teenida raha Eesti rahva ühisomandis olevate kohalike majandusressursside arvel.

Loomulikult sõltub välismaise ettevõtte siin asuva tütarfirma eestlasest tippjuhi palk otseselt sellest, kui palju raha tema juhitav tütarettevõte siin teenib ja kui suur osa sellest emafirmani jõuab.

Oleme juba piisavalt näinud-kuulnud juhtumitest, kus eestlastest palgalised tippjuhid kiiresti ametist maha võetakse, kui tulud pole välismaiste omanike arvates olnud piisavalt suured. Samuti on juhtunud siis, kui välismaise firma eestlasest tippjuht on asunud „liigselt" toetama kohalikku kogukonda või kultuuri või sporti või tervishoidu jne.

Siin me ei tohiks mingil juhul etteheiteid teha meie suguvendadest ja -õdedest palgalistele tippjuhtidele, kes tõemeeli püüavad meie kogukondi aidata. Nemad peavad oma rahvustundeid maha suruma ja toimetama rahvusvahelise kapitalismi reeglite järgi. Loomulikult ei kuulu nende prioriteetide hulka ei rahvuse säilimine, ei kogukondade ega põlisrahvuse heaolu ega ka tööliste palga tõstmine. Nemad peavad teenima välismaistele omanikele kasumit ja ainult kasumit.

Puukettevõtted tegutsevad eestlaste heaolu vastu

Kurioosse näitena tooksin esile asjaolu, et Eesti riik on lasknud puukettevõtetel tegutseda ka sellistes valdkondades, kus neid kogukonna heaolu huvides ei tohiks üldse olla.

Näiteks ei ole Eestis seaduslikul teel võimalik asutada rahvale kuuluvaid kindlustusühistuid. Tegemist on Euroopa inimõiguste räige rikkumisega eeskätt meie valitsuse poolt. Samal ajal tegutsevad meie kindlustusturul välismaised kindlustusühistud, mis Eesti seadustele toetudes meie arvel kasumeid teenivad ja selle ka kogukonnast välja viivad (nt kohustuslik liikluskindlustus, sotsiaalkindlustus).

Samuti kuuluvad paljud energia-, soojuse-, kütuse-, vee-, prügi-, pangandus-, kaubandus- jt kogukonda teenindavad ettevõtted välismaalastele. Puukfirmad koguvad endale ja viivad siit välja kokku ca 10 miljardit (!) eurot aastas (kasum + kõikvõimalikud juhtimis- ja teenindusmaksud).

Loomulikult ei jagu meil niiviisi raha ei õpetajatele, päästjatele, pensionäridele, arstidele jne. Kui keegi väidab, et saame ise toetustena Euroopa Liidult rohkem raha, kui sinna maksame, siis räägib ta mingist muust rahast, mille hulka ei ole arvatud puukfirmade poolt välja viidavat raha.

Kuidas raha Eestisse jätta?

Reaalne oleks kehtestada nn Tobini maks, millega maksustatakse Eestist väljaviidav (ülekantav) raha. Idee on väga vana, kuid rahavõimul on seni õnnestunud selle seadustamist vältida.

Ma ei poolda puukettevõtete kasumi tulumaksustamist, sest väga suur osa tuludest kanditakse välismaale mitte kasumina, vaid mitmesuguste teenusmaksetena. Sellele võis hiljaaegu ajakirjandusest head tõestust lugeda. Selgus, et kõik välismaised jaekaubandusketid olid 2012. aastal millegipärast kahjumis, kasumit oli teeninud vaid mõni Eesti ettevõte. Mis mõtet on välismaisel emafirmal hoida Eestis tütarfirmat, kui see kasumit ei teeni? Aga sellepärast, et kui on võimalus lihtsate ülekannetega viia Eestist välja juhtimis-, teenindus- jm rahad, siis pole ju kasumi teenimine Eestis enam üldse vajalik!

Ja mine tea, mis juhtub siis, kui Eesti valitsus otsustab kehtestada näiteks ettevõtetele tulumaksu, millega maksustatakse puhaskasum? Seega igaks juhuks toimitakse juba praegu maksuvabalt ja ohutult.

Enne valimisi peaksime mõtlema

Kogukonnad (külad, vallad, linnad) peaksid valimiste eel tõsiselt mõtlema, kui kaua nad sellise olukorraga ikkagi lepivad. Ma aktsepteerin täielikult selliste välisfirmade kohalolekut, mis Eestisse toodava tooraine ja teabe baasil meile tulusat tööd ja tegevust pakuvad ning ka vastavat tulu ja kasumit teenivad.

Sootuks teisiti tuleks suhtuda avalikke teenuseid pakkuvatesse või kohalikul toorainel parasiteerivatesse välisfirmadesse. Totaalne vabaturg ning kapitali ja tööjõu vaba liikumine on head ainult seal ja seni, kuni nad on kogukonnale kasulikud. Kui nad aga hakkavad omakasu huvides oluliselt kogukondi ja kohalikku elanikkonda vaeseks tegema ja ikestama, tuleb kogukondadel ka jõuliselt sekkuda.

Minu jutu mõte on juhtida lugeja tähelepanu asjaolule, et puukfirmade rohkuse tõttu jäävad kogukonnad järjest vaesemaks ning neil ei ole puukfirmade arvukuse ja turuvõimekuse suurenedes praktiliselt mingeid võimalusi oma rahva keskmise palga suurendamiseks. Puukfirmad jt kasumile orienteeritud ettevõtted viivad kogukonnast tulud ja raha lihtsalt ära. Ainuüksi välismaiste kommertspankade turuosa on ligi 100% ja nende intressideks lisatakse meil mis tahes kauba hinnale mõnedel andmetel ligi 40%.

Kaua võib?

Kaua ikka võib? Kui see ei ole röövkapitalism, siis mis see siis on? Tagajärjeks on elujõulise elanikkonna lahkumine riigist, mille tulemusena käib alla ka kogu ühiskond: moraal, kohaliku tööjõu kvalifikatsioon, ettevõtluse tase. Seda teavad suurepäraselt ka meie võimulolijad - Riigikogu ja valitsus.

Kuid tundub, et nende käed ja suud on rahavõim nii tugevasti kinni sidunud, et nad suudavad väliskapitalile ainult hosiannat laulda, sisuliselt oma inimeste heaks mitte midagi muutmata. Tegeldakse üksnes kosmeetiliste parandustega (nt rahvakogu!), mis olukorda üldse ei muuda.

Nii oleme nõiaringis, millest väljapääsu valitsuselt ja Riigikogult pole loota. Radikaalselt tuleb tegutsema hakata kogukondadel (linnadel ja valdadel). Tuleb ise hakata oma elu korraldama. Vajadusel tuleb volikogudel ka puukfirmadele ja valitsusele vastu hakata ning omapoolseid tingimusi esitada - umbes nii nagu Tallinn seda teeb.

Mida siis teha? Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides pööratakse järjest rohkem tähelepanu kohalike väikeettevõtjate, talude ja ühistute arendamisele. Lisaks on EL vastu võtnud ühistegevust toetavaid akte, millest meie valitsejad pole vist kuulnudki, kuid mille rakendamine oleks meile suureks abiks.

Millal ja kas need võimalused meie valitsejate ajudeni jõuavad, on aga hoopis teine asi ja ka teine jutt.

[esiletõste] Mis mõtet on välismaisel emafirmal hoida Eestis tütarfirmat, kui see kasumit ei teeni? Aga sellepärast, et kui on võimalus lihtsate ülekannetega viia Eestist välja juhtimis-, teenindus- jm rahad, siis pole ju kasumi teenimine Eestis enam üldse vajalik!

[fototekst] TÖÖVÄLINE MAAELU: Maal tekib järjest puhketalusid, kus töö päris kindlasti ei ole esmase tähtsusega. Pildil Valmas asuva puhketalu ATV-park puhkajatele. Reklaamfoto

Jaga |