Naljanumber nimega Eerik-Niiles Angotti-Sposato-Kross

Hoopis suurem nali on see, et sõtta vassimise ja varastamise vastu kutsub linnarahvast mees, kes on täielik vassimise, näppamise ja sahkerdamise etalon Eestis.

Kross - korruptsiooni meistriklass

Korterite ärastamine endale, ühele varasemale IRL-i Tallinna linnapeale Tönis Paltsile ja tänasele presidendile Toomas-Hendrik Ilvesele 1995. aastal kuulub Eesti korruptsiooniklassika varasalve.

Luurekoordinaatori tööst sai Kross 2000. aasta detsembris priiks ametikrediitkaardi isiklikuks tarbeks pruukimisest puhkenud skandaali ajel (see oli Krossi muud tegevust arvestades muidugi vaid moosivargus).

Peaminister Laar ei pidanud võimalikuks Krossi enam kaitsta, nagu ta tegi veel sama aasta alguses, kui sai avalikuks, kuidas Kross kasutas riigikantselei eelarvest ligi veerand miljonit krooni Keila-Joal ühe nn valitsussuvila kapitaalremondiks, kuhu hiljem ise perega elama kolis.

Riigisuvilast suurem skandaal oli aga tulekul - Eesti Raudtee ärastamise üks peamine vedur oli ju luurekoordinaator Kross, kes helistas riigikantseleist piirivalvesse ning käskis üle piiri lasta valenime ja võltsdokumentidega Antonio Angotti, rahvusvaheliselt tagaotsitava kriminaalkurjategija.

Kunagises raudtee-erastamise farsis mängis oma rolli ka Giovanni Sposato, kes pakkus Angotti „esindatavale" Rail Estonia'le erastamiseks raha. Teadmine sellest, kuipalju Kross oleks Angotti-Sposato afääri õnnestumise korral isiklikku kasu saanud, jääb luurajate Valhallasse.

Ärid abikaasadega

Oma esimese naise Cynthia Babski rahaga tegi Kross esimese äri - lasi 1992. aastal Harju tänava Kirjanike Maja pööningule ehitada endale korteri. Kooselu lõppemisel järgnes pikem kohtusaaga, millesse olid mässitud Eesti ja USA välisministeerium. Korter jäi Krossile.

Järgmise naise Terje (neiupõlvenimega Taal) sebis Kross tööle Siseministeeriumisse, kus too hakkas pidama ka narkovastast võitlust. Naerukoht oli see, et USA-s relvasmugeldamisega vahele jäänud Terje eelmine elukaaslane oli suurekaliibriline narkoärikas Janek Klais.

Praegusest, Albaania juurtega abikaasast Mary Krossist (endise nimega Jordan) kirjutavad klantsajakirjad, et tegu on suure kunstniku ja dokumentalistiga. Arvestades Krossi keskmise abikaasa tausta, äratab esmalt tähelepanu Mary ligi 8-aastane elamine Tai-Birma piiril, mis on maailma oopiumikaubanduse üks keskusi. Kuna Krossi firma Trustcorp on nõustanud ka Albaania peaministri bürood, siis ei saa märkamata jääda seik, et vastavates edetabelites on just Albaania ja Kosovo konkurentsitult Euroopa enimkorrumpeerunud riigid. Huvitav, kas pole? Et miks on just Krossi ekspertiis seal nii hinnas?

Vargus ja riigirahadega mehkeldamine

Laiemale avalikkusele sai Krossile kuuluv Kõue mõis tuntuks Peoleo motellist varastatud jahitrofeede eksponeerimisega „Pealtnägijas". Peamiselt maksumaksja raha eest üles löödud mõis annab oma skeemidega silmad ette isegi presidendipere Ärmale. EAS-ilt sai Kross mullu mõisa koolituskeskuse rajamiseks 639 000 eurot. PRIA andis mõisas majutusosa väljaehitamiseks 156 000 eurot. 60 000 eurot sai Kross hiljuti Keskkonnainvesteeringute Keskuselt mõisapargi korrastamiseks.

Kõue mõisaga on Kross Eesti riigi kaukast välja imenud kokku 855 000 eurot. Pole paha!

Krossi Iraagis tegutsemise ajal 2003-2004 tegutses seal ka Marko Rudi, kes vahistati Eestis USA nõudel 2008. aastal. Ta istus USA-s ligi kolm aastat kinni Iraagile pumbatud kosmiliste abirahade mittesihipärase kasutamise eest. Krossi tööks oli muu hulgas Iraagi julgeolekuasutuste loomisel sobivate inimeste leidmine. Kas ja kuidas võisid seal põimuda Krossi ja Rudi rajad, teatakse ehk jällegi vaid luurajate Valhallas.

Äritsemine kodumaaga

Gruusia kriisikommunikatsiooni konsulteerimise äri lõppes Krossile täieliku fiaskoga, kui Gruusia sissetung Lõuna-Osseetiasse vallandas Venemaa pealetungi tervele Gruusiale. Mart Laar kirjutab nüüd küll, et grusiinid olnud Lääne nõuandjatel halvad õpilased, kuid arvestades Krossi senist teenistust ei jää küll kahtlust, milles võis olla probleem.

Eestis pole asja tundvatele inimestele mingi saladus, et Kross oli riigireeturi ja NATO saladuste mahamüüja Hermann Simmi peamine protežeerija. Kuna Simm mängis end talle osavalt välja ägeda Savisaare-vastasena, siis Kross sättiski Simmi Eesti sõjasaladuste peamiseks valvuriks. Selline Eesti asja ajamine lõppes meie NATO-liitlaste sekkumisel Simmi jaoks Tartu vanglaga.

Kross ise oli samal ajal hinnatud nõuandjaks riikidele, keda huvitasid NATO-sse pääsemise saladused.

Kas see kõik kokku pole tõeline naljanumber ühe „isamaalise" linnapeakandidaadi jaoks???

PRIIT KUTSER, Põhja-Tallinna linnaosa asevanem

Jaga |