Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti Panga nõukogu kui hooldekodu?!

KESKNÄDAL,      17. aprill 2013

Üks kuumemaid teemasid hetkepoliitikas on presidendi otsus esitada Mart Laar Eesti Panga nõukogu juhiks. Tegemist on sisuliselt ametliku kinnitusega sellest, et edaspidi töötab Eesti Pank peamiselt sotsiaalhoolekande asutusena, säilitades keskpanga funktsioonid vaid osaliselt ning piiratud mahus.
 

s342

 

SOTSIAALSEL TÖÖKOHAL: Mis vahe on reisisaatjatega? Aga see, et reisisaatjatel oli tõeline vajaduspõhisus, muidu oleks nälg majja tulnud. Laar on saanud miljoneid Swedbanki nõukogu liikmena, Miltoni preemiana, korduvpeaministrina ja välisrahastuse eest raamatute väljaandjana. Ta ei ole vaene. Liina Tõnisson on Riigikogu pensionär, saades vähemalt 2500-eurost pensioni. Sellele lisandub juba aastaid panganõukogu liikme tasu. Randpere on panganõukogu liige, kes unistab pensionipõlvest Tais, kuhu ta juba investeerivat. Pole midagi öelda, tõeline töövõimetuspensionäride pansionaat! 

 

 

Laari uue ameti üle ei ole seekord imestunud või nördinud mitte ainult need vastutusvõimelised poliitjõud, kes tavaliselt koalitsiooniparteide personalikombinatsioone hukka mõistvad, vaid arusaamatus ja tugev pettumus on ühiskonnas võtnud selgelt väga laia kandepinna.



Laar likvideerib kuulekalt panga likviidsuse

11. aprilli Õhtuleht leidis oma juhtkirjas, et Laar on koalitsioonile vajalik kuulekas alluv, keda on mugav kasutada. Ajaleht astub konkreetselt vastu sellele, et kõrgeid ametikohti mehitataks parteilastega, andmaks erakondadele võimalusi ühiskonna üle kindlamat kontrolli saada.


Õhtuleht rõhutab ühiskonnas juba tõusnud küsimust sellest, et kuidas ikkagi osalise töövõimega Laar uuel ametikohal toime tuleb.


Veelgi enam, Eesti Panga nõukogu juhtimine eeldab tugevat rahanduslikku tausta ja finantsteadmiste olemasolu. Laar on läinud ajalukku pankade likviidsuse likvideerijana. No mis mulje see maailmale jätab? Kes peale sellist personalimuudatust meie keskpanka enam pangaks peaks?


Õhtulehte toetab 11. aprilli Äripäev. Majandusleht küsib, et kas raskekujulise insuldi üle elanud Laar ikka suudab Riigikogu ees seistes vastata kõigile arupärimistele Eesti Panga tegevuse kohta ning kontrollida keskpanga nõukogu tegevust. Äripäev küsib rõhutatult ka seda, et kas ajalooharidusega ja likviidsuse likvideerimisega tuntuks saanud Laaril jätkub kompetentsust orienteeruda rahandusküsimustes niivõrd, nagu keskpanga juhile kohane. Äripäev nimetab Laari mugavusvariandiks, mille apoliitilist esimehekandidaati lubanud president oma lubadust murdes esitas.



Lehtede ühisrinne Laari vastu

Need näited üleriigilise levikuga ajalehtedest tõestavad, et probleem Mart Laari nimetamisel Eesti Panga nõukogu esimeheks on väga laia, üldrahvaliku kandepinnaga ja selles ei näe probleeme üksnes opositsioonierakonnad. Ei Õhtuleht ega Äripäev pole opositsioonierakondade häälekandjad ega edasta nende seisukohti, pigem vastupidi. Kuid kui ka need ajalehed juba üksmeelselt Laari vastu sõna võtavad, on probleem väga tõsine.



Kommunaalpoliitik Randpere ootab panganõukogus pensiaega

Kes meile Eesti Panga nõukogust veel vastu vaatavad ja millist infot see nõukogu rollist annab?


Nõukogu liikmete hulgas torkab silma vanaduspõlveks valmistuv kommunaalpoliitik Valdo Randpere (Reformierakond), kes oma avalikes sõnavõttudes on rahandusküsimuste asemel silma jäänud hoopis linnahaljastuse, lennunduse, linnatelevisiooni, liiklusummikute ja liiklustiheduse, politsei keelenõuete jmt teemadega. Loomulikult võib inimene olla mitmekülgne, kuid keskpanga nõukogu liikmelt eeldab ühiskond eelkõige vastavat haridust, millel põhinevad teadmised ja kogemused, ning neist tulenevalt ka rahandusteemade valdamist nii kõnes kui ka kirjas.


Ajakirjanduses on juttu olnud, et Randpere on asunud Taisse vanaduspõlveks villat ehitama, mis näitab, et pensionileminekuks käib ettevalmistus täie hooga. Eesti Panga nõukogu tundub siis olevat just selliseks kohaks, kus ilma eriteadmiste nõudeta on hea oma tööaastaid lõpuni tiksuda. Täpselt sama mudel, mis Laari puhul.



Tahaplaanile jäänud Liina Tõnisson

Loomulikult hakkab Eesti Panga nõukogus silma auväärses eas Liina Tõnisson. Varem tõesti aktiivse inimesena on ta aasta-aastalt üha rohkem tahaplaanile tõmbunud. Esimesi väsimuse tundemärke avaldas ta siis, kui 2004. aastal lahkus Riigikogu Keskerakonna fraktsioonist. Tõnissoni lahkumist Riigikogust 2007. aastal võtsid paljud kolleegid juba kui endise aktiivse poliitiku lõplikku taandumist.



Panganõukogu - õige koht sotsiaalsuhtluseks?

Eesti Panga nõukogu on andnud Tõnissonile hea võimaluse olla elu keskel, käia koosolekutel ja arutada maailmaasju. Samas ühiskond temast enam midagi ei kuule. Kes vanemasse põlvkonda ei kuulu, ajalugu ei uuri või vana kirjandust ei loe, see Tõnissonist enam midagi ei tea. Jah, ühiskonnaelu edasiviivat energiat ongi Tõnissonilt selles eas palju nõuda, kuid kas Eesti Panga nõukogu on ikka õige koht, kus enda elu sotsiaalses mõttes väärtustada?


Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan. Selleks et mingi organisatsiooni üle järelevalvet teostada, peab tema olemust, igapäevast tegevust ja tegevusvaldkonda läbinisti tundma. Vastasel juhul ei ole sisulist järelevalvet võimalik teostada.


Eesti Panga nõukogu liikmeid vaadates jääb vägisi mulje, et nõukogust on moodustatud mingi valitsuspoliitikutele meele järgi isikute aukogu. Sisulist järelevalve rolli aukogult ju nõuda ei saa, ja ilmselt tegelikke (juht)nööre tõmbavad parempoolsed seda ei eeldagi.



Kuidas nõukogu ees, nii pank järel

Seega tagab Eesti Panga nõukogu koht Eesti väljavalitutele teatud liiki eksklusiivselt kõrgtasemel sotsiaalhoolekannet alates formaalse positsiooni andmisest ja suhtlusringkonna tagamisest ning lõpetades rahalise sissetuleku garanteerimise ja sotsiaalse turvalisuse pakkumisega. Ainus suur probleem on, et see ei ole idee, miks panga nõukogu on ellu kutsutud.


Nii nagu nõukogu ees, nii pank ka tervikuna. Eesti Panga töötajate sõprusest ametialaste krediitkaartidega ja muudest suurtest hüvedest kirjutatakse aastaid. Sageli on tõstatatud küsimus: kas selle rahapeo taustal ka pangatööd tehakse või mis on üldse Eesti Panga sisulisem panus Eesti ühiskonda?


Kuid, nagu Laari asumisega nõukogu etteotsa ametlikuks saab, Eesti Pank ongi ümberkujundamisel hooldekoduks.


Kokkuvõtteks tuleb järeldada, et Eesti Panga nõukogus toimuv personalipoliitika võtab Eestilt järk-järgult keskpanga või needki vähesed keskpangafunktsioonid, mida Estonia puiesteel täita proovitakse. Tegemist on Eesti jaoks väga halbade arengutega ja maailma ees on seeüle kohutavalt piinlik.


KESKNÄDAL


 



Viimati muudetud: 17.04.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail