Sambalahendustel ei tulegi lõppu

1. Vabadussamba parim asupaik oleks kahtlemata Toompeal, praeguse vene kiriku asemel. Avar plats lossi ees ja valitsuse residentsi lähedal on ideaalne koht mis tahes tseremooniate korraldamiseks. Eestlaste rahvuslikku uhkust turgutades võimaldaks see ühtlasi parandada meie esimese presidendi Pätsi vea, kes ei lubanud praegusest märksa soodsamas olukorras seda võõrvõimu väljakutsuvat sümbolit teisaldada.

2. Paremuselt teine koht on Pronkssõdurist tühjaks jäänud plats Kaarli kiriku juures. Ka seal on ruumi avalike tseremooniate jaoks, samuti sobiv taust kiriku a kunagise kalmistu läheduse näol. Sinna sobiks ka igavene tuli.

Peale muu võtaks see tõsivenelastelt igasuguse tahtmise kohta mingil moel omaks pidada.

3. Eesti vabaduse ainsad tõsiseltvõetavad tagatised on praegu Euroliit, NATO ja meie enda järelekasv. Kuidas need ühte mälestusmärki koondada? Põlviliasendist, orjusahelaid katkestades, tähtede poole sirutuv nooruk? EU tähesümbolit pea kohale tõstev laps admiral Pitka süles?

4. Vabadussõja mälestusristi õige koht on sõjaväekalmistul, kui ta just ilmtingimata tulema peab ja Kaarli kiriku juurde seda ei juleta paigutada. 

5.  Vabadusrist läheb maksma  vähemalt 70 miljonit krooni ehk ca 50 EEK iga EV elaniku kohta. Kangro sammas pidavat maksma samapalju, kuid ca 0,4 miljoni Tallinna elaniku kohtas, s.t. 175 EEK per nase. Panen ette korraldada Tallinnas rahvahääletus: kas linnakodanike raha merre loopida soovijaid ikka jätkub?

UDO SOHA

Jaga |