Punase roosiga parempoolsed

ALLAN ALAKÜLA,      18. veebruar 2004


Jaan Kaplinski kirjale allakirjutanuid on mõnes meedias käsitletud kui toetuse avaldajaid sotsiaaldemokraatideks ümber nimetatud Mõõdukate erakonnale. Võimalik, et mõnel inimesel allakirjutamise juures selline kaalutlus ka oli.
Sotsiaaldemokraatide juhi Ivari Padari partei üldkogule peetud kõnest on mulle aga küll selge, et vaatamata muutunud retoorikale pole parteil kavaski senisest vasemale nihkuda. Pigem vastupidi. Kõige ehedamalt defineerib ka poliitiku asukohta rahvatarkus "ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise".
Padar meenutas üldkogule, et oli valimisööl rõõmus, kui Mõõdukate koht läks Res Publicale. Ja ütles seejärel valitsusparteiks saanu kohta küll üsna teravalt, kuid tõsiasjaks see jääb: Mõõdukad eelistasid mullu kevadel parempoolset koalitsiooni, kuhu nad ise ei kuulu, võimalikule vasakpoolsemale alternatiivile, kus oleks loogiliselt koht ka Mõõdukatel enestel. Veel mullu kevadel oli Mõõdukate näol järelikult tegemist mitte vasakpoolse, vaid selge paremerakonnaga.
Keskerakonna kohal näeb Padar suurimat küsimärki. Kuna ta teeb koostööpakkumise nendele keskerakondlastele, "kes on valitsenud ja vastutanud", siis võiks arvata, et sõbrakätt pakuti selle partei juhile, kes praegu on Tallinna linnapea ning on pidanud ka erinevaid ministriameteid. Aga ei. Üldkoguõhtu teleintervjuus täpsustas Padar, et uksed on avatud vaid Reformierakonnaga viimases valitsuses olnud Keskerakonna ministritele.
Poliitikahuvilisele vaatlejale on arusaadav, et igas korrapäraste vaadetega erakonnas on parem ja vasak tiib. Nii on ka Keskerakonnas ning oli ja on ka Mõõdukates. Loogiline oleks arvata, et vasakpöörde teinud Mõõdukad pakkunuks koostööd deklareeritava maailmavaate poolest neist niikuinii paremale jääva Keskerakonna vasaktiivale.
Tegelikult pakuti koostööd aga inimestele, kes maailmavaate poolest ei erine oluliselt Reformierakonnast. Ma ei ole siinkohal küüniline - mitte sellepärast, et neil ilmavaade puuduks, vaid seepärast, et nad tõesti neid veendumusi minu hinnangul jagavad. Teisiti olnukski neil raske toime tulla Siim Kallase juhitud valitsuses.
Kohapealseid olusid arvestades on loogiline Mõõdukate terepakkumine Rahvaliidule. Tegu on vasaktsentristliku jõuga, mis asub parem-vasak teljel Keskerakonna keskmisega üsna samas vahemikus. Uudiseks on aga Mõõdukate lähenemiskatse Isamaaliidule. Kuigi Isamaaliidu rahvuslik tiib on ERSP aegadest peale olnud üks vasakpoolseimaid seltskondi Eesti poliitikas, on erakond Isamaaliit Euroopas ikkagi parempoolseima Euroopa Rahvapartei täieõiguslik liige.
Ja nüüd kujutagem ette, et Euroopa parlamendis sebib ringi Eestist pärit sotsiaaldemokraatlik erakond, kes on toetanud kodumaal parempoolse valitsuse võimulesaamist, mille põhijõud on parempoolsete rühma (EPP) kuuluv Res Publica. Ja mõelgem parteile, kes flirdib kodumaal Euroopa sotsialistide parlamendifraktsioonist (SPE) paremal asuva liberaaldemokraatide ja reformiparteide rühma (ELDR) kuuluva Keskerakonna parema tiivaga. Ning püüdkem mõista parteid, kes näeb oma lähima partnerina kodumaal parempoolseid ja konservatiive ühendava rahvapartei (EPP) liiget Isamaaliitu.
Järeldus. Mõõdukate üldkogule eelnenud Jaan Kaplinski kirja terav vasakretoorika oli ja on sümpaatne. Nime vahetanud partei tegelik orientatsioon ei paku Kaplinski kirjale aga mingit katet. Pigem vastupidi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (23)