Eestlaste laulupidusid peetakse õuduseks

MART OJASALU,      19. detsember 2007


Saksa Liedertafel-pidude eeskujul tekkinud eestlaste laulupeod on sattunud oma põhiidees (väikerahva etniline väärtustumine kultuuri kaudu) taas löögi alla, sest etnilis-rahvusliku iseolemise rõhutamine ei sobi mitte kuidagi liberaal-globaalse Lääne ideoloogia raamidesse.

Meie varsti juba 150-aastane laulupeotraditsioon sai alguse tänu eestlaste kavalusele. Üldlaulupeod olid väliselt pühendatud tsaari kiitmisele, kuid sisus konsolideerisid eesti etnost.
Laulupidude esimesel suurjuubelil 1969. aastal said meie kultuuriinimesed ja parteijuhid tunda NLKP poliitbüroolase Anastass Mikojani kurja näpuvibutust: laulupidu on liialt eestluskeskne, upsakas, seal puudub internatsionaalne vennasrahvaste piiritu armastuse dimensioon! Peo lõpulauluna kõlanud Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", mis pisaraid esile kutsub, oli Mikojanile ja auloozhi-paksudele aga lausa õudus.

Bohlman: üdini natsionalistlik laulupidu

Tänase ajaloo paradoks seisneb selles, et 38 aastat hiljem tuleb sisult samasugust kriitikat meie laulupidude ideoloogia kohta globaliseerumiskeskusest, USA-st.

Ajakirjast "Akadeemia" saame teada, et Chicago ülikooli professor P. Bohlman, tuntud juudiuuringute juht ja juudi muusikategelane, jälgib juba ammu eestlaste laulupidude üdini natsionalistlikku, seega koletut tausta ja kaudset negatiivset mõju naaberrahvastele. Professor on eestlaste natsikuritegude jälitaja Zuroffi mõttekaaslane, tõeline internatsionalist ning uue, rahvusülese Euroopa ülesehitaja, 2007. aastast ka Briti Teaduste Akadeemia tegelane.

Bohlmani veidi utreerides: maakondlikes rahvariietes laulupeoliste rongkäik on sama hirmuäratav kui Iraani islamistide burkades või parandzhaades rahvajõugud; kultiveeritakse jubedat ürgnatsionalistlikku regilaulu, mis on internatsionalistidele-liberitele arusaamatu või isegi solvav.

Sellega on prof Bohlman ja sm Mikojan jõudnud üsna lähedastele seisukohtadele: laulupidudest peab saama kõigi Eestis elavate rahvuste ja külaliste ühispidu, kus ei tohi eputada mingi eestluse natsionalistliku värvinguga ja mis peab sisaldama multikultuurset programmi.

Isegi austatud maestro Veljo Tormise kohal lehvib rahvusmuusika eelistaja, s.o natsionalisti pruun vari, sest regilaul võib olla sisus ohtlikult irratsionaalne ja standardiseeritud, tekitades rahvusülesele (loe: rahvustundeta) kuulajale lausa nietzsche'likke hirme.

Laulukoorid vähemustele!

Multinatsionaalsete (s.t rahvusüleste) ja rahvusliku eelistuseta (s.t tõeliselt edumeelsete) laulupidude korraldamiseks tuleks otsekohe loobuda rahvariiete propageerimisest ja teha edaspidi laulupidusid Eurovisiooni lauluvõistluse internatsionalistlikus vormis, mis oleksid avatud nii venekeelsetele lauludele kui ka sügavmõttelisele afroameerika loomingule. Ei tohiks keelduda ka laululava avamist seksuaalvähemuste kooridele või ansamblitele, et viimased tunneksid end aktiivselt kaasatuna nn "meie" tundega.

Lõpusõnumina tõdeksin, et avatud liberaalne multikultuurne muusika ei ole veel maailmas lõplikult võitnud. Veel eksisteerib Max Weberi kirjeldatud vertikaalselt juhitud, natsionalistlikul ühtsusel baseeruv ja väga kiiresti arenev majandusmudel Rahva-Hiinas, kus kõik on lausa vastupidine: "Hiinas on muusika riiklik asi. Ja nii peab see olema. Kas tohib lubada, et i g a ü k s, kes aga tahab, teisi hüpnotiseeriks ja siis nendega teeks, mida tahab."

Siin avaldub aga rahvuslik-riiklik enesekindel kõrkus, lausa piiratus, mille kohaselt ei ole kellelgi õigust korraldada rahvuskultuuri peale kodurahva enda.

Kasutatud noorte teadusdoktorite Triinu Ojamaa ja Kanni Labi kommentaare (Akadeemia 2007 nr 11, lk 2343-2369)


Sel nädalal tuli uudis, et maestro Neeme Järvi teeb ettepaneku esitada 2009. aasta üldlaulupeol suure juudi sümfooniku Gustav Mahleri 8. sümfoonia. Seegi on viide, et eestlaste rahvuslikest laulupidudest saab multikultuurne rahvuste pidu, kus teise Gustavi – Ernesaksa – "Mu isamaa" asemel troonib võimas Mahleri teos.


KAKS GUSTAVIT: rahvuslik laulutaat Ernesaks ja multikultuurne Mahler. "Mu isamaa on minu arm" asemel hakkame tuleviku laulupidudel laulma eurohümni "Ood rõõmule".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (33)