![]() Professor Aadu Must: Tartut saab juhtida ainult suurelt mõeldesINDREK VEISERIK, 21. juuni 2017Keskerakonna Tartu piirkond nimetas 2. juunil Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Aadu Musta kohalikeks valimisteks nimekirja esinumbriks ja linnapeakandidaadiks. Sellega seoses tegi Kesknädal Aadu Mustaga intervjuu. Meie lugejaid huvitab see, kas võtad linnapeaks kandideerimist ikka tõsiselt ja kas ikka sobid sellesse ametisse. Või oled hoopis peibutuspart?Enne viimaseid kohaliku omavalitsuse valimisi tembeldati mind tõesti peibutuspardiks. Aga mina ei olnud. Olin üks kahest riigikogulasest, kes valituks sai ja ka tegelikult kohalikku omavalitsusse tööle läks. Tegime Tartus koalitsiooni, ja mul oli selles oluline osa. Seekord on ka „peibutuspartidel“ lihtsam, sest „kahe tooli seadus“ lubab valituks osutunutel töötada mõlemas kogus.Aga linnapea amet?Ei ole „part“! (Naerab.) Aga otsustamine on ikka valijate kätes.Oled tuntud ajaloolane ja kolleegid rääkisid, et su kaalukamad raamatud ootavad veel ilmumist…Praegu ootavad ilmumist kaks tõsist raamatut, ja ma loodan, et ega need viimasteks jää. Üks neist tutvustab Eesti ja eestlaste ajaloo allikaid välisarhiivides, teine on järg Siberi eestlaste ajalugu tutvustanud uurimusele. Selles tuleb juttu Siberi ja Kaug-Ida eestlaste kuld-ajast. Raamat põhineb paljude erinevate arhiivide materjalidel, valdavalt sellistel, mida seni veel ei teata ega tunta. Ka „lugu“ ise on seetõttu teistsugune.Kas sul pole kahju, kui raamatud autori pingelise linnapeaameti tõttu ilmumata jäävad?Ilmuvad.Oled siiski nagu enam teadusinimene ning su tädi ja vanaonu olid tunnustatud teadlased, professorid…Jah, olen nende üle uhke. Mul on väga tublid esivanemad. Minu vanavanaisa Hans Gross oli tuntud omavalitsustegelane. Eesti Vabariigis vallavanema ametit pärandada ei saanud, aga vanavanaisal oli nii hea maine, et 1924. aastal „pärandas“ ta oma ametikoha oma pojale, kes pidas seda ametit kuni Nõukogude okupatsioonini (siis saadeti ta vangilaagrisse, kus hukkus). Tema järglaste seas on praegugi üks vallavanem. Seega on suguvõsas sees tugev „omavalitsustegelase pisik“.Oled vist küll kõige pikema staažiga Tartu linnavolikogu esimees ja mitmekordne Riigikogu liige, seepärast peetaksegi sind rohkem seadusandliku kui täitevvõimu meheks. Kas volikogu ja linnavalitsus pole siiski erinevad asjad?Mõneti erinevad. Ja lisaks on meil ka volikogu esimehe ja linnapea rollijaotused mõneti teistsugused kui näiteks Põhjamaades. Aga tegelikult ajavad mõlemad ametimehed ikka ühte asja. Usun, et olen Tartu üldiste arengute ja juhtimisega väga hästi kursis. Volikogu liige olin juba eelmisel aastatuhandel, 2001 sain volikogu esimeheks. Mäletan, kuidas Edgar Savisaar omal ajal üllatus, kuuldes, et osalen volikogu esimehena ka kõikidel linnavalitsuse istungitel. Tartus on kujunenud tava, et volikogu esimees osaleb, viisakalt ja mõõdukalt, ka täitevvõimu otsuste kujundamisel. Kuulusin ka Eesti Linnade Liidu juhatusse ning osalesin selle üle-euroopalise katusorganisatsiooni töös. Ka minu töö Riigikogus on tihedasti seotud Tartu linna teemadega. „Tartu Postimees“ on kiitnud, et Tartust valitud Riigikogu saadikutest on Aadu Must oma esinemistes ja kirjutistes kõige enam Tartu probleemidest rääkinud. Tartu on Eesti hariduse ja teaduse pealinn, mina juhin Riigikogus kõige Tartu-näolisemat komisjoni, kultuurikomisjoni. Selle valdkonda kuuluvad ka haridus, teadus, kultuur, sport. Balti Assamblee presidendina olen edendanud piiriülese koostöö programme. Sel reedel (16. juunil – Toim.) esinesin Haagis Beneluxi (Belgia, Holland, Luksemburg) parlamentide saadikute ees ning tutvustasin Tallinna, Tartu ja Rakvere kogemusi „tarkade linnade“ valdkonnas.Teame sedagi, et oled Eesti taassünni perioodil olnud diplomaatilisel tööl Rootsis. Aga kas see kõik ei viita ikka sellele, et oled orienteeritud pigem „Suurele poliitikale“ kui tööle kohalikus omavalitsuses?Tartu on Eesti teine linn, ja seda linna saabki juhtida ainult suurelt, mitte kolkalikult mõeldes. Tartu ei ole lihtsalt üks Eesti omavalitsustest, vaid on üle-euroopalise tähtsusega haridus- ja teaduslinn. Linna juhtidest sõltub, kas Tartu tähistab 2032. aastal oma ülikooli 400. sünnipäeva uhkelt Euroopa juhtivate ülikoolide peres või nutab kurvalt taga kunagist kuulsust. Muu hulgas vajab ülikoolilinn head ühendusteed maailmaga. Kunagi seisis IRL-i valimisloosungil „Rajame Tartu–Tallinna küberkiirtee!“ (mille sisu jäi tookord küll lahti seletamata). Tartul on teadusmaailma kaardil püsimiseks vaja ka erinevaid reaalseid ning kiireid ja mugavaid ühendusteid.Kas seda probleemi oleks saanud aidata lahendada Rail Baltic, millest Tartu siiski kõrvale jäeti?Eelmiste valitsuste tehtud suureks veaks oli Rail Baltic’u projekti „pimedas ja teki all“ edendamine. 2014. aastal algatasin „Rail Baltic’u“ arutelu Tartu linnavolikogus. Tõsi – mitmed hilisemad RB kriitikud ei pannud tollal ei RB-d ega meie arutelu lihtsalt tähele. Korralikke andmeid RB marsruudi kohta me tollal Tallinnast ega Brüsselist ei saanud. Saime Läti transpordiministeeriumist (tollase Läti kaitseministri ja praeguse presidendi Raimonds Vējonise heatahtlikul vahendusel). Linnavolikogu ja huvilised said teada, et RB Tartusse ei tule, aga masendusse ei langenud. Töötame selle nimel, et Tartu ja Riia kiire raudteeühendus peab ka selleta tulema. Lätis on lõppemas Riia–Valga lõigu pöörderaadiuste õgvendamine. Loodame lähiaastatel kiire raudteega Tartust vähem kui kolme tunniga Riiga (ja varsti vajadusel RB-ga sealt ka edasi) sõita.Sinu eelnevast jutust näis läbi kumavat mõte, et Tartul läheks siis hästi, kui Toompeal ja Tartus on võimul sama koalitsioon?Eestis on keskvõimu ja kohalike omavalitsuste suhetes tõepoolest palju nõukogulikust pärandist laenatut. Aga sellest kombest tuleb üle saada. Euroopa omavalitsuste harta järgi on riigi keskvõim ja kohalik omavalitsus partnerid, mitte käske ja korraldusi jagavad või neid täitvad osapooled. Omavalitsustele tuleb tagada nende ülesannete täitmiseks piisav ja keskvõimu suvast sõltumatu tulubaas. Ma ei arva, et Tartu peaks riigi keskvalitsuselt mingeid eeliseid või privileege lunima. Need asjad peavad ikka teistmoodi käima. Tartul on suured eelised Eesti-siseses tööjaotuses senisest oluliselt suuremat panust anda, see omakorda väärib ka riigilt suuremat toetust. Mõned poliitikud ja ajakirjanikud on kohalike omavalitsuste ahistamist seletanud sellega, et suurimas omavalitsuses Tallinnas oli võimul „ohtlik konkurent Savisaar“ ja Keskerakond. Aga ahistati kõiki.Kas käimasolev haldusreform suudab midagi parandada või vahetuvad ainult sildid, mille taha jäävad istuma needsamad ametnikud, kes täna?Haldusreformi kohta sobib hästi loosung „Teised räägivad, meie teeme!“. Ajaks, mil praegune valitsus ametisse sai, oli reformist palju räägitud, aga rohkem suurt mitte. Ei muutu ju pelgalt piirid – keskvõimu määratud maavanemate ehk „maakonna direktorite“ roll läheb kohtadel valitud omavalitsuste ja nende liitude kätte. Euroopalik subsidaarsuse printsiip ütleb, et Tartu asjade lahendamine Tartus on oluliselt odavam kui nende lahendamine Tallinnas või Brüsselis. Haldusüksused lähevad küll suuremaks, aga oluliste otsuste langetamine peaks tulema pealinnast kodule lähemale. Muide – maakondliku valitava haldusüksuse idees süüdistasid Peterburi kõrged ametnikud meie ärkamisaegseid põllumehi juba esimese eesti üldlaulupeo aegadel.… ja Suur-Tartu?Kuuldavasti on Tartus kujunemas valimisliit, mis seab oma sihiks Suur-Tartu loomise. „Tere tulemast Suur-Tartu rajajate leeri!“. Keskerakond seadis Suur-Tartu oma ülesandeks juba 2013. aasta KOV valimistel. Tartu varasemad tänuväärsed laienemised (näiteks 1915. a Tähtvere maadele) on vast liiga kauge kogemus. Aga vaadakem näiteks meie sõpruslinna Uppsala arenguid. Peale haldusreformi on nende linna läbimõõt ühtpidi 20 ja teistpidi 60 km. See avas linna planeerijatele täiesti uued võimalused nii tootmis-, puhke- kui ka elurajoonide väljakujundamiseks. Kes võitis, kes kaotas? Pigem on see win-win-variant – võitjaks on mõlemad pooled, praegused vallad võidaksid vast enamgi kui linn.Miks kõrgesti haritud noored Tartust ära lähevad? Ka Keskerakond on pidevalt lubanud parandada noorte spetsialistide elamistingimusi ja lahendada lasteaiakohtade defitsiidi probleemi. Aga tulemusi ei ole?See asi vajab küll täpsustamist. Noore õppejõuna arvasin ka mina kunagi, et kõik tublimad lõpetajad peaksid ülikooli juurde jääma; kahju oli kedagi ära lasta. Aga ega pagarid saa ainult endale leiba küpsetada. Ka riigi ja linna poliitikas on liigne egoism kurjast. Tartu ülikoolid koolitavadki tarku inimesi kogu Eesti tarbeks, ja see, et suur osa neist laiali läheb, on väga loomulik asi. Aga need, kes Tartus õpivad või peale seda Tartusse tööle jäävad ja peavadki jääma, väärivad küll väga häid elamise, töötamise ja puhkamise tingimusi. Ka riik peab omalt poolt appi tulema, et sest tegemist ei ole ju pelgalt tartlaste asjaga. Muide – lasteaiakohtade defitsiidist räägiti enne eelmisi valimisi kui tõelisest ja peaaegu ravimatust kriisist. Praeguseks võime uhkusega kinnitada, et see probleem on lahendatud. Tõsi – selle taustal tekkinud lasteaiakohtade hinnatõusu on vaja ohjata.Kas oled rahul ülikoolide rolliga linna ja kogu riigi juhtimisel?Tartus on linna ja ülikoolide koostöö üsna heal tasemel. Vähemalt võrreldes teiste omavalitsustega. Kogu Eesti arengus peaks aga ka Tartu ülikoolide panus olema oluliselt suurem. Liiga palju on ametkondlikke erihuvisid ja killustatust. Mõni ministeerium on osanud teadusraha realiseerimiseks ise enda süsteemi uurimisüksused luua, et lõppkokkuvõttes uurimistulemused mitte Tartu ülikoolidelt, vaid nende töötajatelt odavalt „sisse osta“. Eesti riigiasutused on ära õppinud, et aruannetes põhjendatakse erinevaid projekte „teadusuuringutega“, aga mõned neist väärivad pigem propaganda kui teadusuuringu nimetust.Mida arvad Reformierakonna kavast rajada Tartu kesklinna kultuurikeskus?Kultuurikeskuse rajamise ideest on Tartu linnavolikogus esindatud erakonnad teatud variatsioonidega rääkinud juba eelmisel aastatuhandel. Ka Keskerakond. Aga seni pole meil õnnestunud luua sellist koalitsiooni, kes kultuurikeskuse või kultuurimaja ka koalitsioonilepingusse kirjutanuks. Kohast kesklinnas? Nikolai Preimann, omaaegne linna täitevkomitee esimees rääkis naerdes, et enam kui pool sajandit tagasi sõitnud tollane N. Liidu juht Hruštšov siinse kompartei juhi Käbiniga teel Riiast Leningradi läbi Tartu. Riia mäelt alla sõites sm Käbin vabandanud, et Poe tänavani täis ehitamata ala olevat veel ravimata sõjahaav, mida kohe-kohe hakatavat ravima. Hruštšov pahandanud, et kodused valged vene kased sobivad sinna väga kenasti, ja keelanud igasuguse ehitamise! Alles uue kaubamaja ehitamise eel saadud Tartus siiski aru, et Hruštšovi keelud siin enam ei kehti... Praeguse linnavolikogu poolt hiljuti kinnitatud planeering on jutuks oleva maa-ala tõepoolest kultuurikeskusele broneerinud. Maja kohast olulisem on siiski selle sisu. Tartus on päris palju heatasemelise kultuuri edendajaid. On orkestreid, koore. Aga korralikku kodu neil ju ei ole. Tartus kohati domineerinud idee, et lihtsam on tippkultuuri sisse osta, kui seda ise teha, on häbematult ühekülgne. Toetame jätkuvalt korraliku kultuurimaja ideed. Aga ehk sobib see pigem Annelinna? Lõpliku otsuse selle ehitamise ja asukoha üle langetab sügisel valitav uus linnavolikogu.Varasemates valimisplatvormides olete palju rääkinud Emajõe suuremast tähtsustamisest Tartu elus. Kas Tartu–Pihkva laevaliiklus tuleb?Oi, loodetavasti hakkab meil ka oma Suur-Tartus päris pikk jupp veeteed olema! Juba räägitakse, et lisaks metsanduse ja jahinduse abilinnapeale tuleks ametisse panna veel laevanduse abilinnapea. Mina loodan küll, et ka Tartu–Pihkva laevatee tuleb. Aga see ei sõltu Tartu rae tahtest, vaid Eesti–Vene suhetest, sanktsioonide lõppemisest. 2018. aasta mais möödub 175 aastat sellest, kui Tartust sõitis Pihkvasse esimene aurulaev „Juliane Clementine“. Pihkvas oli siis suur pidu; see on üks nende linnade tähtpäevadest. Kui kahe riigi suhted ehk normaliseeruvad, võiks Tartust vähemalt „Jõmmu“ Pihkvasse sõita, et seda sündmust tähistada ja Emajõge kui rahvusvahelist turismiteed propageerida.Küsis INDREK VEISERIK[fotoallkiri] Balti Assamblee president Aadu Must avab Balti Assamblee transpordikonverentsi. Pildil (vasakult) Balti Assamblee asepresident Jānis Vucāns, Aadu Must, Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.Viimati muudetud: 21.06.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |