Kuhu lähevad teise lisaeelarve 788 miljonit krooni?

TOOMAS VAREK,      18. september 2002




Parlament hakkab varsti arutama lisaeelarvet. Isamaaliidu volikogu kutsus 9. augustil valitsust lisaeelarvest loobuma. Arvatavasti need institutsioonid, kes raha loodavad saada, aga ka teised asutused isamaaliitlaste ettepanekust vaimustusse ei satu. Lisaeelarve tuleb kindlasti. Seda enam, et rahandusministeerium lähtus projekti koostamisel põhimõttest, et riigieelarve jääb tasakaalu ja konservatiivne rahapoliitika jätkub.

27. augustil kiitis valitsus heaks 788 miljoni kroonise teise lisaeelarve. 3. septembril anti see Riigikogu erakorralisel istungil parlamendile menetlemiseks.

Riik on inimese jaoks, mitte vastupidi

Selle loosungiga läks kujunev Keskerakond 1992. aastal Riigikogu valimistele. Samale põhimõttele oleme truuks jäänud. Lisaeelarve prioriteedid on sotsiaalministeeriumi valdkondade rahastamine, lisasummad haridusele ning põllumajandust tabanud põuakahjude kompenseerimine.
Teise lisaeelarve projekti järgi saabki kõige rohkem täiendavalt raha, kokku 177 miljonit krooni, sotsiaalministeerium. 129 miljonit krooni eraldatakse toetuste maksmiseks puuetega inimestele. Sotsiaalministeerium saab raha juurde ka riigi hoolekandeasutuste vanade laenuvõlgade kustutamiseks. Oluliseks pean raha eraldamist Tallinna kiirabile ja Hiiumaa haigla maksuvõla tasumiseks, mis võimaldab elutähtsatele asutustele rahulikuma ja eesmärgipärasema töö. Lisaraha on ette nähtud ka tööõnnetuste kahjuhüvitisteks, samuti kindlustamata isikute ravivõlgade tasumiseks. Opositsioonis taotles Keskerakond raha HI-viiruse/AIDS-i ennetuseks, kuid seda pole varem nimetamisväärselt eraldatud. Ainuüksi praegusest lisaeelarvest antakse sellele tööle täiendavalt 2,5 miljonit krooni. Rahandusminister Harri Õunapuu märkis, et just sotsiaalministeeriumi probleeme on lisaeelarvega enim lahendatud.
Väga oluline on aga ka 101 miljonit krooni põuakahjude hüvitamiseks põllupidajatele.

Lisasüst haridusele ja kultuurile

Keskerakond ja presidendikandidaat Peeter Kreitzberg tõstatasid opositsioonis olles teravalt kutseharidusalase probleemistiku. Võimule saades oleme selle idee realiseerimisega algust teinud. Haridusministeerium saab lisaeelarvest 23 miljonit krooni, millest suurim eraldus (15,2 miljonit) ongi ette nähtud kutsehariduse mahajäämuse kõrvaldamiseks ja ümberkorralduste kiirendamiseks. 4,8 miljonit krooni läheb poiste tööõpetusklasside sisustamiseks põhikoolides ja gümnaasiumides.
Ma ei tea, kes on riigieelarvelises terminoloogias lendu lasknud haridust ja koolielu halvustava termini "koolimajade katused" - kas mingi poliitiline jõud või ajakirjandus? Lisaeelarve koostajad siiski väärtustavad haridust. Teame ju, et kui kohapeal kaob kool, hääbub ka kohalik elu. Keskfraktsiooni väljasõitudel maakondadesse oleme külastanud paljusid koole ja näinud, kui suure hoolega, jupp jupi haaval ja napi rahaga parandatakse koolide katuseid, korrastatakse küttesüsteeme, vahetatakse tuult läbilaskvaid aknaid. On põhjust rõõmu tunda - "koolikatustele" on lisaeelarves eraldatud 16,6 miljonit krooni, mis läheb investeeringuteks valla- ja linnaeelarvetele kokku 34 koolile.

Draamateater võib rõõmuga remonti minna

Kultuuriministeerium saab juurde 94 miljonit krooni. Raha läheb Eesti Draamateatri kapitaalremondiks, Vanemuise saali ja Vene Draamateatri sisustuse ostuks. Eesti muusikaelule on üsnagi oluline, et ERSO saab kaks miljonit pillifondi täiendamiseks.
Kultuuriministeerium saab ka 3,7 miljonit krooni möödunud kümnendi algul tekkinud Eesti liikmevõla tasumiseks UNESCO-le. Vastasel juhul kaotanuks me hääleõiguse 2003. aastal UNESCO peakonverentsil.
Ajakirjanduses on väidetud, et rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud Tallinna Loomaaeda peaks peale linna toetama tõhusamalt ka riik.
Tallinna Loomaaed saabki lisaeelarvest 10 miljonit krooni. 12,5 miljonit on ette nähtud 12-le spordikeskusele, spordibaasile, ujulale, rahvamajale ning raamatukogule maakondades.

Ämbriga veetassimisele piiril tuleb lõpp

Juulikuu lõpul teatas rahandusminister Harri Õunapuu Eesti Päevalehele: "Ämbriga veetassimine piiril tuleb ära lõpetada," kommenteerides elu- ja töötingimusi idapiiri kordonites. Lisaeelarvest suunatakse 11 miljonit krooni Narva kordoni rekonstrueerimistööde lõpetamiseks. Kogu kordon viiakse üle gaasiküttele. Summasse on arvestatud ka kordoni sisustuse ja tehnilise varustuse kulud. Investeeringud tagavad kordoni rekonstrueerimise ja töölerakendamise. Rahandusministeerium koostas tänavu ka täiendava rahastamise taotluse Euroopa Liidu abirahadele idapiiri kordonite kaasajastamiseks.
Eelmise valitsuse poolt "unustatud" politseipensionide maksmiseks tuleb lisaks eelmises lisaeelarves antule lisada veel 14,6 miljonit krooni.
Lisaeelarve arutlused seisavad parlamendis veel ees. Isamaaliidu volikogu kutsus 9. augustil valitsust lisaeelarvest loobuma. Arvan, et eelpool nimetatud institutsioonides, kes raha loodavad saada, aga ka teistes isamaaliitlaste ettepanek erilisi vaimustushüüdeid esile ei kutsu. Seda enam, et rahandusministeerium on lisaeelarve projekti koostamisel lähtunud põhimõttest, et riigieelarve jääb tasakaalu ka koos tulude hea laekumise baasil koostatud kahe lisaeelarvega, mis jätkab konservatiivset rahapoliitikat.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)