Ükskord me juba võitsime!

VLADIMIR VELMAN,      02. juuni 2004


On ju keskerakondlased öelnud, et ükskord me võidame niikuinii! Tegelikult juba võitsime ja võidame ka Euroopas.

Kui tagasi mõtlema hakkan, tundub minu elu juba päris pikk. Samas tundub jälle, et alles see oli: Eesti rahvasaadikute võitlus meie vabaduse eest perestroika ajal Moskvas. Mäletate, kuidas me kõike suure lootusega üleliidulise televisiooni ekraanilt jälgisime. Või sajatuhandelised Rahvarinde koosolekud lauluväljakul. Või Interrinde suur vastasmiiting Tallinna linnahalli juures. Balti kett, mis sidus kokku eestlased, lätlased, leedulased. Lõssenko rünnakrühmlaste mäss Toompea lossi ees. Augustiputš ja teletorni vallutamine NLiidu dessantväelaste poolt. Ja siis iseseisva Eesti riigi väljakuulutamine viimases ülemnõukogus ning sinimustvalge lipu heiskamine Pika Hermanni torni. Nii tuli vabadus ja algas uus elu. Me lootsime, et see elu tuleb eelmisest õiglasem ja parem. Kuid üsna varsti kadus vabaduseeufooria, karm turumajandus lõhestas ühiskonna, uusrikkad hakkasid ennast enamikust võrdsemana tundma. Rahvale jäid kartulikoored. Sundüürnikele istusid pähe uued ja vanad omanikud. Ärimehed ja -naised alustasid pillavat seltskonnaelu.
Hakkasime kaotama usku, et meie enda tehtud riik on õiglane oma rahva suhtes, et suudame olla iseseisvad ja sõltumatud, et leiame enda seast õiglasi juhte, kes ei kasuta positsiooni isikliku kasu saamiseks.
Ja siis see tuli, Euroopa Liit. Selleks ajaks meil sisuliselt valikut ei jäänudki. Eeltöö tegid ametnikud rahvalt luba küsimata. Rahvusvaheline olukord kinnistas vaid ühte valikut – Euroopasse! Propa-gandamasin pandi täie tuuriga "jah" kasuks tööle.
Keskerakonnas võeti ainsana kuulda ka "ei" ütlejaid. Meie erakond päästis riigi demokraatia, lubades avalikult kaitsta teist arvamust. Meie tahtsime, et ei korduks jälle 99,9-protsentiline "demokraatia". Kuid valitsus ja sellele kuulekas meedia meie siirast soovi ei mõistnud.
Nüüd, mil rahvas tegi otsuse ja Eesti on suure liidu liige, jääb meie kohutuseks seista iseseisva riigi eest. Kindlasti ei saa me vaikides leppida kõigega, mida Brüssel või mõne suurriigi pealinn nõuab. Selleks on meil Europarlamenti tarvis julgeid poliitikuid, keda rahvas veel usub ja usaldab. Enamik neist, keda usaldada, on Eesti Keskerakonnas. On ju keskera-kondlased alati öelnud, et ükskord me võidame niikuinii! Ka Euroopas!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)