Eesti Päevaleht vastulauset oma laimule ei avalda

TOOMAS VITSUT,      09. juuli 2003




Eesti Päevaleht ei ole korduvalt häid ajakirjanduslikke põhimõtteid millekski pidanud. Ajalehele on lausa omaseks saanud halb tava vastulauseid väljaande laussüüdistustele mitte avaldada. Üldjuhul vastatakse tõrjuvalt umbes nii, nagu tegi seda viimati lihtlabaselt EPLi ajakirjanik Kaarel Tarand: "Praegusel kujul ei ole vastulause vastulause …"
Lähtudes ajakirjandusvabaduse põhimõtetest, avaldame Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti vastulause väidetavale Eesti Päevalehe laimule alljärgnevalt.

25. juunil nõudsin 20. juunil Eesti Päevalehes ilmunud laimusüüdistuste avalikku ümberlükkamist. Leht väitis nimelt loo pealkirjas must-valgel, et Vitsut suunas haiglaraha oma firmale. Järgnes lugu diagnostikakeskuse ja OÜ Majanduskaitse Büroo õigusabilepingust, kus kirjutati, et diagnostikakeskus on maksnud õigusabi eest teenust tegelikult saamata ja tagatipuks on lepingu sõlmimise otsustanud Vitsut.
Ikka juhtub, et kedagi süüdistatakse asjas, mida ta pole teinud. Süüdistada aga poliitikut selles, mida ta poleks ka tahtmise korral saanud teha, on liig.
"Tallinna linnavalitsus määras oma 16. oktoobri 2002. aasta korraldusega (nr 2551-k) AS Tallinna Diagnostikakeskuses aktsionäri õiguste teostajaks tõepoolest Toomas Vitsuti. Linna esindajal on aga vaid õigus osaleda üldkoosolekul ning saada seal juhatuselt teavet ASi tegevuse kohta. Samuti saab ta nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, kohtu kaudu seaduse- või põhikirjavastase nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ning erikontrolli läbiviimist. Rohkem ei saa linna esindaja seal midagi suunata enese ega kellegi teise huvides," kirjeldasin ma 25. juunil avalikkusele saadetud pöördumises oma õigusi ja võimalusi diagnostikakeskuses.
"Erinevalt eraomanikule kuuluvast äriühingust ei saa linna esindaja (lähtuvalt linnavolikogu määrusest nr 32, 01.10.1988) teostada üldkoosolekul oma tahet, vaid peab eelnevalt saama hääletamiseks Tallinna linnavalitsuse nõusoleku," kinnitasin ma avalikkusele.
Tallinna Diagnostikakeskuse üldkoosolek kutsuti pärast selle asutamist 18. aprillil 2002 esmakordselt kokku Tallinna linnavalitsuse otsusega tänavu 26. juuniks, et otsustada erikontrolli läbiviimine. Seega pole mul aktsionäri õiguste teostajana olnud teoreetiliselt ega praktiliselt võimalik Tallinna Diagnostikakeskuse kohta käivate otsuste tegemisel osaleda. Eesti Päevalehes esitatud väited on avalik laim, mis tuleb ka avalikult ümber lükata.
Selline oli minu pöördumine Eesti Päevalehe poole. Kirjeldasin oma suhteid diagnostikakeskuse ja OÜ Majanduskaitse Bürooga veelgi detailsemalt 25. juunil linnavalitsuse istungile järgnenud pressikonverentsil. Lugesin seal muuhulgas tervikuna ette ka mulle kui OÜ Majanduskaitse Büroo osaku omanikule antud büroo juhataja Tarvo Ilvese seletuskirja, mis lükkab ümber väite, nagu oleks diagnostikakeskus ostnud minuga seotud firmalt õigusabi, teenust reaalselt saamata.
EPL väidab järjekindlalt, et leht pole midagi välja mõelnud ja tugineb Ernst &Youngi auditile. Auditis esitatud küsimus on lehes siiski sujuvalt muutunud kindlas kõneviisis süüdistuseks.
Eesti Päevaleht ei lasknud end häirida minu avalikus pöördumises ega ka pressikonverentsil esitatud faktoloogiast ning piirdus vaid loo sees teate avaldamisega, et Vitsuti arvates on tegu laimuga. Meelevaldselt on leht tõlgendanud ka audiitorfirma aruannet. Fakte armastava ja tasakaalustatud ühiskonna valvekoera rolli asemel on EPL asunud täitma mingit hoopis muud rolli. Ehk on seekord õigus Lennart Meril, kes kirjutas EPLis ajakirjanduse parteistumisest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)