Lokkab kuritahtlik korralagedus

Paljukirutavas NSVL-i jurisprudentsis kehtis kord, et kuriteojuhtumit uuriv ametnik oli kohustatud koheselt rakendama meetmeid niisuguste asjade kordumise ärahoidmiseks. Selleks saadeti vastavale asutusele või organisatsioonile esildis puuduste kõrvaldamiseks. Esildises märgiti ära tähtaeg, mille jooksul kohustati esildise saajat vastama rakendatud abinõudest. Ilma sellise esildiseta ei kinnitanud prokurör süüdistuskokkuvõtet ega suunanud kriminaaltoimikut kohtusse. Sama kohustuslik oli kuriteo asjaolude arutamine süüdistatava töökollektiivis, mis samuti pidi kajastuma dokumendis, mis lisati kohtusse saadetavasse toimikusse. Need olid kuritegude üldpreventsiooni teenivad nõuded.

Miks selline hädavajalik nõue meie riigis ei kehti? Ja kui kehtib, siis miks pärast selle õnnetu tütarlapse hukkumist on palju kordi tulnud lugeda ja kuulda kaanetamata kaevudesse kukkumistest?

SÜÜDLASTE ÕIGUSTUSED ON ABSURDSED. Meedias õigustati katmata kaeve sellega, et metallkaasi tuleb Venemaalt tellida ja need on kallid. Kas selliste õigustuste autorid on mõtlemispuudega? Kaaned võivad olla ka raudbetoonist, nende valamine on lihtne ja odav.

Kui alatihti juhtub õnnetusi, kus inimesed või loomad kukuvad kaanetamata kaevudesse, siis on tegemist kuritahtliku hooletusega. Maaomanikud peaksid sellesse tõsiselt suhtuma ning kontrollima, et nende valdustes ei leiduks kaanteta kaeve. Keskkonnainspektorid, politseikonstaablid ja kes iganes pidagu oma ametikohustuseks regulaarselt kontrollida vastutusaluse piirkonna ohutust.

Kui palju peab veel Eestis inimesi ja loomi hukkuma, et maaomanikud likvideeriksid oma maadelt need "surmalõksud"? Kogu see kisendav probleem taandub meie riigis lokkavale korralagedusele, kus ükski kõrgepalgaline ametnik mitte millegi eest ei vastuta.

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |