![]() "Riigireeturi" ülestunnistusPEETER KREITZBERG, 10. september 2003Lugenud Martin Helme kirjutise toimetuse palvel läbi, veendusin ma, et Helme on karikaturist. Ta püüab objekti tabada väheste pintslitõmmetega. Kuid ei taba. Ei aja ka naerma. Pigem on Helme kinnimakstud satiirik, kelle eesmärk on lihtsalt halvasti öelda asjade kohta, mida ta ei tunne. Nagu minu ülikooliaegses ühikonnaõpetuses. Helme: Euroopa Liidu kodanikud on nagu nõdrameelsed Helme maalib Euroopa Liidust pildi kui nõdrameelsete organisatsioonist, kuhu sissesattujad ei ole 50 aasta jooksul märganud, et on silmini poris. Kreitzberg, kes seal pidevalt piilumas käib, ei taha rahvale tõtt rääkida, vaid pürib valede hinnaga ise kõrge palga peale. Ajalehes Meie Maa kirjutas üks õiglane keskerakondlane, et Kreitzberg teenib Europarlamendi vaatlejana 130 000 krooni kuus pluss prisked päevarahad. Ärge uskuge, kui Kreitzberg kõike tagasi ajab. Ta on seda ennegi teinud. Iga ausalt mõtlev inimene saab aru, et Euroopa Liidu pooldajad on Eesti huvid ammu reetnud. Muidugi on Kreitzbergile kallid ka kõigi meie nõdrameelsete valitsuskoalitsioonide püüdlused sõlmida liitumisleping Euroopa Liiduga. Muidugi ei taha ta praegugi veel hädapidurit panna, et Tiit Vähi ja Edgar Savisaare koalitsioonivalitsuse alustatud ja Siim Kallase ning Savisaare koalitsioonivalitsuse lõpetatud liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga hukka mõista. Kreitzberg ei taha rahvale ette öelda õiget otsust - "ei" Euroopa Liidule, nagu teevad Ivar Raig, Uno Silberg ja tema ise, Martin Helme. Kreitzberg keeldub tunnistamast lihtsat tõsiasja, et kõik senised Eesti valitsused on tegelnud vaid Eesti mahamüümisega ja Toompea loss läppab juba enam kui kümme aastat rahvavaenulikust ja ei tea kust tekkinud parlamendist. Virnade viisi valet Nii võingi oma vastust lõpmatuseni jätkata - Kreitzberg hirmutab, rääkimata Rüütlist, Ergmast ja Partsist. Eriti hirmutab Kallas. Vene ohuga. Kreitzberg valetab. Tal on mälukas. Ise kirjutas 2001. a koos Raigiga alla paberile "Peatada ELi läbirääkimised". Tegelikult tõmbas ta teisi allakirjutanuid alt. Teised pidasid silmas läbirääkimiste peatamist igaveseks, tema aga ainult kuuks-paariks. Selleks oli ju suuteline isegi Euroopa Liit, kes peatas kuuks ajaks läbirääkimised. Samasugust jura võib vasaku käega virnade viisi kokku kirjutada. Kerge lugeda ja aru saada. Tegelik elu on paraku keerulisem ja nõuab süvenemist. Minu "süüd" pehmendavad asjaolud Olgu pealegi, vahetan zhanrit, püüdes esitada mõned minu süüd pehmendavad asjaolud. Esiteks, Eesti läbirääkimistulemusi pole hukka mõistnud isegi nende alguse ja lõpu juures seisnud Savisaar, mis muide pärast tema hilisemaid ELi kõhklusi kujunes suurte eurosegaduste üheks peapõhjuseks Keskerakonnas. Teiseks, ma pole hirmutanud parteist vale otsuse korral lahkuda, ma pole üldse kedagi millegagi hirmutanud. Soovitan seda ka Helmel mitte teha. Soovisin, et Keskerakond käituks poliitiliselt korrektselt ega teeks nägu, nagu poleks tal seni Euroopa Liiduga asja. Kolmandaks, Euroopa Liit pole alates 1995. a tundamatuseni muutunud, õieti pole see oluliselt üldse muutunud. EL on alates juba Maastrichti lepingust (1993) poliitiline liit. Põhimõttelised muudatused, mis ELis alates 1995. a aset on leidnud, on toimunud kõigi liikmesriikide, sealhulgas Soome ühehäälse otsuse alusel. Euroopa Liit on muutunud paremuse suunas, toetades üha enam läbimõeldult nõrgemate piirkondade arengut. Neljandaks, seoses konvendiga võiks Helmele maamehe kombel soovitada kaineks magamist. Esinesime konvendis koos Kelamiga ja valmistasime ette materjale. Kelam rohkem kui mina. Henrik Hololei valitsuse esindajana kandis põhikoormust. Eesti delegatsioon tervikuna on mitmesaja parandusettepaneku autor Euroopa Liidu uuele põhiseaduslikule lepingule. Soome ja Eesti parlamendiliikmete vahel käis tihe koostöö kuni konvendi lõpuni. Siis kirjutasid kõikide riikide esindajad, kaasa arvatud Soome valitsus, alla kaaskirjale, millega läkitati uus põhiseadusliku lepingu projekt ELi eesistujale Itaaliale. Alla ei kirjutanud kaks Soome kommunisti - Esko Helle ja Esko Seppänen. Samuti konvendi pinnal sisepoliitilist valimisvõitlust alustanud Keskusta liige Hannu Takkala ja Kokomuse liige Jari Vilen. Erimeelsusi ülejäänud konvendiga kütsid võrdselt üles parem- ja vasakäärmuslased. Endine Taani kommunist Jens Peter Bonde, Briti paremäärmuslane David Heathcoat-Amory ja tema taanlasest aatekaaslane Peter Skaarup. Küllap kelleltki neist pärineb Helme kogu teave konvendi ja ELi kohta. Jäänud on kolm päeva Õnneks pärast 14. septembrit kaotab igasugune eurojura tähenduse. Euroopa Liidu põhiprobleem on demokraatia ja efektiivsuse ühildamine, kuhu kõik riigid peavad andma oma panuse. Viimati muudetud: 10.09.2003
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |