Riigikontrollil on aeg auditeerida Eesti Panka

JAAN NIIN,      10. märts 2004


Ajalugu meenutades võib selle ülesande täitmine olla Riigikontrollile kindlasti üheks raskemate killast.

1996. aasta alguses jõudis suur osa Riigikogu liikmetest mitmesuguste märkide järgi tõdemusele, et Riigikontrollil on vaja põhjalikult Eesti Panka kontrollida. Ja juba 5. märtsil võeti vastav otsus vastu, mis osutus torkeks mingisugusesse pangavälisesse "herilasepessa". Kohe hakkas "grupp seltsimehi" tegutsema Riigikogus, et otsus tühistada ja mingi kamp alustas meeletut riigi kõrgema ja sõltumatu kontrolliasutuse "laustõrvamist" kõigis võimalikes meediavahendites.
Riigikontrolör kohkus esialgu sellest märulist ja lootis, et kõrge seadusandja selle otsuse tõesti tühistab. Kuid asi oli siiski nii tõsine, et otsust ei muudetud. Otsuses pandi paika ka kontrollitav periood: aastad 1993-1995. Kuid välja jäi 1992. aasta, mil taastati Eesti oma kroonivääring ja sooritati ka enamik tehingutest Läänest tagasi saadud ligikaudu 11 tonni kullaga. Kas selle taga oli rumalus või kellegi ettenägelikkus, pole teada, kuid selle tõttu jäid kullamüügi tehingud enamikus kontrollimata. Erilises pabinas oli Eesti Panga president Vahur Kraft, kes hirmutas rahvast oma jutuga sellest, et ainuüksi mõte kontrollida Eesti Panka võib kutsuda esile Eesti krooni ränga "kukkumise" ja nii võib kaduda usaldus Eesti Panga ja Eesti krooni vastu kogu maailmas!

Turvameeste tegutsemine võib saada saatuslikuks

Alles 2. maiks sai riigikontrolör panga presidendilt loa saata kontrolörid kontrolliplaani kooskõlastama. Kuigi Riigikontrollist Eesti Pangani oli jalgsi umbes kümne minuti tee, andis riigikontrolör kontrolligrupi juhile - peakontrolörile - kõva käsu, et sinna tuleb sõita kõigil autos. Niisugust asja polnud varem juhtunud. Nii sõitsimegi kohale kahe autoga, sest olime kuuekesi. Plaani täpsustamisel istusime panga presidendi kabinetis vastastikku laua taga, kummaltki poolt võrdne arv inimesi. Punkt-punktilt plaani arutades jäi see tüki maad "kõhnemaks", kuid riigikontrolör oli andnud selleks loa.
Eriti jäi kontrolöridele meelde viimasena kostnud hoiatus: "Panga ruumides ja koridorides liikumine, eriti ilma saatja ja väljastatud külalise rinnamärgita, pole soovitav, sest tekkida võivates ekstreemsetes olukordades, kui panga valvemeeskond ja turvasüsteemid viiakse häireolukorda, võib ärevuses turvameeste kiire tegutsemine saada teile saatuslikuks. Ja sellises asutuses, nagu seda on Eesti Pank, võib selline olukord kergesti tekkida."
Riigikontrolli naastes andsin "pommiähvarduse" teksti riigikontrolöri kätte, kes sellega vist kuskil "kõrgemal" ära käis ja arvatavasti ka lohutust sai, sest 11. mail istusime juba Vahur Krafti järjekordse loa alusel pangas ja saime enda ette lauale esimesed kontrollimisele kuuluvad dokumendid.
Häire olukorras valvemeeskonda meie ei kohanud. Kuid tundub, et just sellel põhjusel oli vabariigi president mõned aastad hiljem sunnitud juba nimetatud uue panga presidendi taas vanaga asendama.

Oleks aeg kontrollida Eesti Panka

Tänavu võetakse Eesti Euroopa Liitu. Praegu on meil veel Eesti kroon, mis (NB!) vabatahtlikult ja ühepoolselt oli varem kursi järgi jäigalt seotud Saksa margaga ja praegu euroga. Selle krooni kattevara hulgas on ka müüdud kulla maksumus. Kui edaspidi kaob kroon ja selle asemele tuleb euro, mis saab siis krooni kattevarast, mis praegu on välisvaluutades, sh ka eurodes?! Kindlasti on palju küsimusi, mida oleks vaja selgitada. Praegu peaks olema ülim aeg Eesti Panga tegevuse põhjalikuks ja igakülgseks hindamiseks.
Saksa Riigikontroll, Bundesrechnungshof, kes eelmisel korral, 1996. aastal, Riigikontrolli Eesti Panga kontrollimisel nii Eestis kui Saksamaal konsulteeris, pidas õigeks riigipanga kontrollimise sageduseks kuni kaheksat aastat. Praegu on Riigikontrollil auditeerimata Eesti Panga majandusaastad 1996-2003, mis teeb kokku täpselt kaheksa aastat.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)