Andres Kasekamp: Venemaa otsib USA respekti

Keda peate tugevaimaks kandidaadiks USA välisministri kohale?

Kindlasti tõstetakse esile neid nimesid, kes olid juba eelmise demokraadist presidendi Bill Clintoni valitsuse silmapaistvad liikmed. Näiteks tugevat reputatsiooni omav Richard Holbrooke on üks persoon, kellest on räägitud. Teine on Strobe Talbott. On välja pakutud, et Obama võiks valida hoopis mõne vabariiklase, näiteks suurte kogemustega senaatori Richard Lugeri.

Bill Clintoni üheks välispoliitiliseks printsiibiks suhetes Venemaaga oli deviis „Russia first“(Venemaa ennekõike). Millist poliitikat võime oodata Barack Obamalt?

USA prioriteedid muutusid pärast 11. septembrit 2001. Venemaa nautis Clintoni administratsiooni ajal märksa rohkem tähelepanu, kui talle see Obama valitsemise ajal ilmselt osaks saab. Ameeriklased keskenduvad pakilisematele prioriteetidele, milleks on praegu Iraak, Iraan ja Afganistan.

Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi 5. novembril peetud kõnest jäi mulje, et venelaste sooviks on pälvida enam ameeriklaste tähelepanu.Venemaa presidendi kõne ei olnud just kõige positiivsemas võtmes tervitus Barack Obamale. Obama võidu korral oleks Medvedevilt oodanud vähemalt algatuseks midagi viisakamat.

Mida tähendavad Venemaa presidendi viimasel ajal üha karmimaks muutuvad sõnad Lääne suunal?

Ma ei oska Venemaa presidendi mõtteid lugeda, aga mulle tundub, et venelased otsivad USA austust. Nad peavad Ameerikat enesele ainsaks tõsiseltvõetavaks rivaaliks maailmas. Kuigi nad loodavad teha USA-st vaenlaskuju sisetarbeks, siis on USA samas ka ainus riik, keda venelased  respekteerivad. Euroopa Liitu nad tugevaks tegijaks ei pea.

Kas Teie arvates Barack Obama jätkab NATO laienemist, tagades ühtlasi Eesti julgeolekut?

USA kindlasti jätkab Eesti julgeoleku tagamist. See on tema NATO raames võetud juriidiline kohustus. Kas NATO laieneb, on teine küsimus. Aga need kaks asja ei ole otseselt omavahel seotud.

Olete kindel? NATO edaspidine laienemine näiteks Ukrainasse või Gruusiasse, mida Venemaa peab ajalooliselt enda mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks, suurendaks temas ju ohutunnet?

Nii võib muidugi väita. Palju sõltub sellest, kuidas Lääs suudab mõista Venemaa reaktsioone. NATO peaks katsuma venelastele selgeks teha, et ta ei ole mitte tema vastu suunatud, vaid soovib demokraatiat, heaolu ja stabiilsust laiendada seal piirkonnas. Kahjuks kipub praegune Venemaa juhtkond seda nägema null-summa-mänguna ehk teisisõnu lääneriikide võit on Venemaa kaotus ja vastupidi. Venemaale endale oleks kasulik, kui tema naabrid oleksid heal järjel.

Kas võib oodata uut külma sõda?

Seda terminit on ülekasutatud. Külm sõda oli siiski küllaltki unikaalne periood maailma ajaloos ja ma ei usu, et selline asi kordub uues vormis. Siiski on alust oodata pärast Gruusia–Venemaa sõda USA, Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise võistluse teravnemist, et mõjutada selliste riikide nagu Ukraina ja Moldova arengusuundi.

Kui Venemaa ja Lääne vaheline rivaliteet hoogustub, kui tõenäoliseks peate siis venelaste lähenemist Hiinale?

Venelased on oma retoorikas muutnud Lääne suureks ohuks ja vaenlaseks. Ratsionaalselt kaalutledes on selge, et Läänest Venemaale mingit ohtu ei tule ja koostöö mõlema osapoole vahel oleks  kasulik. Loodetavasti on Venemaal strateegilised mõtlejad, kes saavad aru, et tulevikus on Venemaa jaoks palju suurem probleem Hiina.

Venemaa lähenemine Hiinale ei lähe ka nii kergelt. Näiteks polnud hiinlased sugugi õnnelikud, kui Venemaa tunnustas hiljuti Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat. Hiinlastel on oma riigis separatistidega suured mured. Venemaad ja Hiinat liidab soov nõrgendada USA ülevõimu maailmas. Muidu aga nende huvid tihti ristuvad ja ollakse ise omavahel konkurendid teatud küsimustes. Kindlasti on Hiina praegu tõusev ja Venemaa langev täht, mis peaks tegema Venemaa juhtkonna murelikuks.

Tugevad majandussidemed tugevdavad riikidevahelistes suhetes ka kultuurilisi, õiguslikke jt sidemeid. Kas Venemaa ja Saksamaa vahelise gaasitoru rajamine liidaks Venemaad enam Euroopaga?

Kui Eestis kõneldakse sellest, et gaasitoru rajamine muudab Euroopa Venemaast sõltuvaks, siis sakslased seda argumenti tihti ei mõista. Nemad kasutavad pigem väljendit „vastastikune sõltumatus“, lootes, et kui Venemaa on majanduslikult tihedamini Euroopaga seotud, siis on Venemaa rohkem ettearvatav ja konstruktiivne.

 ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mis on Eesti Välispoliitika Instituut?

Eesti Välispoliitika Instituudi (EVI) juhatuse esimees ja Tartu Ülikooli politoloogiaprofessor Andres Kasekamp on sündinud 7. detsembril 1966 Torontos (Kanada). Ta on õppinud Londoni ja Toronto ülikoolis ajalugu. Teda huvitavad sügavamalt Eesti välis- ja julgeolekupoliitika, Balti riikide poliitiline ajalugu 20. sajandil, fašism ja nüüdisaegsed paremäärmuslikud liikumised.

EVI on sõltumatu sihtasutus, mis loodi 2000. aastal välisminister Toomas Hendrik Ilvese algatusel. Välisminister on ametikohajärgselt EVI nõukogu esimees. Nõukogusse kuuluvad kaitseminister, parlamendi väliskomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni esimees, samuti mitmed rahvusvaheliste suhete eksperdid. EVI annab välja  välispoliitika ajakirja "Diplomaatia".

EVI eesmärk on kaasa aidata, et avalikkus paremini ja sügavamalt saaks aru rahvusvahelistest suhetest. Sellega seoses tahetakse pöörata erilist tähelepanu Eesti rollile muutuvas maailmas. Niisuguse sihi saavutamiseks pakub EVI foorumit pädevateks diskussioonideks, analüüsideks ja debattideks. EVI töötajate üks ülesanne on edastada ja vahendada kommentaare ajakirjandusele, korraldada loenguid, seminare ja konverentse. Samuti osalevad EVI analüütikud teiste rahvusvaheliste uurimisinstituutide projektides.

Lisaks tegevusele globaalpoliitika parema mõistmise edendamiseks pakub EVI uurimusi, mida saab kasutada välispoliitiliste otsuste langetamisel. Sel eesmärgil teeb EVI tihedat koostööd valitsusasutuste, ülikoolide ja uurimisinstituutidega Eestis ja välismaal.

EVI peamised uurimisvaldkonnad:    ·       Piirkondlik julgeolek ja transatlantiline koostöö.  ·       Euroopa Liidu integratsioon ja laienemine.    ·       Arengud Venemaal.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |