Palusambla sündroom: loodushoid või kadedus

KALEV KALLO,      17. mai 2006


Tallinna volikogus toimus 20. aprillil hääletus otsustamaks, kas Nõmmele Veskimöldre asumisse kerkib lisaks olemasolevatele sadadele üksikelamutele ja kümnetele kortermajadele Palusambla tänava äärsele kasutamata metsamaale veel 14 eramut.

Veskimöldre näol on tegemist perspektiivika asumiga, kuhu mõne aastaga on tekkinud nauditav elukeskkond, mille terviklikkust lõhuvad veel korrastamata ja räämas maad. Tundub, et Veskimöldres endale kodu leidnud peaksid asumi lõpuniehitamist igati toetama, ent üllatavalt käitutakse sootuks vastupidi. Palusambla planeeringu vastu võitlemiseks on loodud survegrupp, mille lobitöö päädis olulise võiduga, kui viis aastat kestnud menetlusprotsessi järel Tallinna linnavalitsuse poolt heaks kiidetud ning kõigis instantsides kooskõlastuse saanud detailplaneering volikogus Keskerakonna saadikute toel tagasi lükati.

Survegrupi ohvrid
Detailplaneeringu vastu hääletasid Keskerakonda kuuluvad Jaak Vihmand, Georgi Batarin ja Nikolai Solovei, erapooletuks jäid või hääletamisest loobusid Andres Ellamaa, Nikolai Kazakov, Kaja Laanmäe, Tarmo Lausing, Rein Ratas, Jüri Reinmann, Märt Sults ja Tatjana Vassiljeva. Ajakirjandus kasutas võimalust viidata mässumeele levimisele linnas ainuvõimu omavas erakonnas. Osa ajakirjanikke spekuleeris võimalusega, et hääletusega taheti näidata kätte koht linnaplaneerimist kureerivale abilinnapeale.
Paneb imestama, kui kergesti unustasid kogenud linnavolinikud, et nad ei esinda opositsiooni, kelle ainsaks eesmärgiks tihti ongi eelnõude nurjamine, vaid linnas võimu teostavat erakonda. Jääb arusaamatuks, kust pärines veendumus, et keskerakondlik linnavalitsus suunab volikokku linnaelanike huve riivavaid planeeringuid. Kurb, kui meie erakonnakaaslased usuvad ajakirjanduses levitatavaid triviaalseid väiteid linnavalitsuse suutmatusest arendajate survele vastu seista.
Täna, kui kired toimunu ümber jahtunud, tulen teema juurde tagasi mitte selleks, et vastuhääletanute ja erapooletute suunas näppu vibutada, vaid harutamaks lahti planeeringu ümber sõlmunud seoste-põhjuste sasipundar.

Naabrusõigus pole piiramatu
Palusambla 1 detailplaneeringul on pikk ja värvikas ajalugu. Algatatud 2000. aasta novembris, läbis see arvukaid kooskõlastusringe. Hinnati keskkonnamõjusid, vähendati ehitusmahte. Suurt tähelepanu pöörati kõrghaljastuse säilitamisele, metsaala korrastamisele ja haljaskoridori püsimisele avatud ruumina.
Detailplaneeringu lõppvariandis kavandati 5,5 ha suurusele maale 14 krunti kuni kahekorruselistele üksikelamutele (kokku 16 983 m²), 5 transpordimaakrunti tänavamaaga liitmiseks (kokku 2921 m²) ning 4 sotsiaalmaakrunti haljastuteks (kokku 35 562 m²). 63% maast kuulus korrastatud pargialana linnale tasuta üleandmisele. Sellise lahendusega nõustusid kõik planeeringu kooskõlastajad. Vaid ümberkaudsed elanikud polnud nõus mingite kompromissidega. Ometi näis, et aastatepikkune töö on vilja kandnud, sest planeering sai tingimusteta kooskõlastuse ka Harju maavanemalt.
Viidates Riigikohtu lahenditele, märkis maavanem planeeringus naabrusõiguse arvestamise kohustuse kohta järgmist: „Tiheasustusalale ehitamisel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve. Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse oletatav vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu."
Samuti märkis maavanem, et detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt on Tallinna linnavalitsus leidnud, et planeeritavale alale kavandatud ehitusõiguse maht sobib piirkonda linnaruumiliselt ja vastab avalikele huvidele ning linn on üritanud saavutada kompromissi ümberkaudsete elanike ja planeeringu tellija soovide vahel.

Palusambla sündroom
Palusambla planeeringus väljendub seadusülese peremehetunde fenomen, mida ei tohi segi ajada õiguspärase ootuse mõistega. Pruugib vaid mõnel mõnusal kodanikul soetada krunt metsa veerde, kui seni loodusesse hooletult suhtunud ärimehest saab paadunud roheline. Enda egoismi loodushoiuteemaliste hüüdlausete taha peites, kuulutatakse, et kõrvalasuvasse väärtuslikku puudesallu ei tohi rajada ühtegi eluhoonet. Silmakirjalikkuses unustatakse seegi, mitu puud enda kodu rajamisel saehammaste ohvriks langes või kui palju ületati planeeringus ettenähtud ehitusmahte ning eirati muid norme.
Palusambla tänava tublid elanikud tunnevad õigustatult muret tiheda majamüüri vastas asuva puudesalu pärast. Sama mure on ka linnaametnikel, kes leiavad, et metsatukka elamute rajamine ning valgustatud ja heakorrastatud pargiala väljaehitamine paneb piiri Palusambla väärtusliku puistu risustamisele ümberkaudsete "loodussõprade" olmejäätmetega. Palusambla metsaaluses linnulaulu nautiv linlane peab hoolsalt jalge ette vaatama, sest muidu võib komistada kümnetesse prügikuhjadesse või halvemal juhul veristada end pudelikildudel.
Miks kohalikud, kes puudesalu säilimise pärast südant valutavad, metsaaluse korrastamiseks midagi ette ei võta? See jääb nende südametunnistusele. Igatahes ei saa sellise omaalgatusliku prügimäe kasvatamine elumajadega piirneval alal edasi kesta ning niisugusele olukorrale lõpu tegemise ainsa võimalusena näen tühermaaks muutuva järelvalveta ala kasutuselevõttu Palusambla 1 detailplaneeringu kehtestamise kaudu. Muidugi võib planeeringut veelgi parandada, nõudes arendajalt linnale üleantavale pargialale tervisespordiraja ja mänguväljaku ehitamist.

Oleme rohelised
Kui detailplaneering koos kavandatud pargiosaga teostuks, mõistaksid ka selle vastu protestijad, et võideldud on tuuleveskitega. Protestijate nimekirjaga tutvudes torkab silma, et seda alustab mitte kohalik elanik, vaid Tallinna Tehnikaülikooli campuse planeeringu nurjamisega kõigi mõistlike linnaarendajate "imetluse" pälvinud aktivist Helle Vilu.
Mis puutub igati austust väärivasse volikoguliikmesse Jaak Vihmandisse, kelle eestvedamisel planeeringu kehtestamine tulevikku lükkus, siis ei hakka ma süüdistama inimest, kes linnaasju alati südamega võtab. Küllap oli tal raske uskuda, et seekord hüüti appi naljapärast.
Ometi peaks iga Keskerakonna fraktsiooni kuuluv rahvasaadik mõistma, et linna juhivad inimesed, kes ei luba endale linnakodanike huve riivavate otsuste vastuvõtmist. Tallinnas pole kunagi varem olnud nii rohelise mõttelaadiga linnapead nagu praegu, ning seepärast arvestab iga linnavalitsusest volikokku saadetud planeering eelkõige loodushoiuga.
Ka Palusambla planeering, mille puhul mõned volikoguliikmed lihtsalt üle kavaldati.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)