Asutati Eesti Omanike Keskliit

Anto Raukas,      07. juuni 2006


Maa- ja omandireform Eestis on lõppemas. Kuigi selle mitmed valuprobleemid (näiteks nn järelümberasujate küsimus) pole veel lõplikku lahendust leidnud, tuleb see piinarikas etapp eesti rahva ajaloos asendada positiivsemaga. On ju selge, et need ilmselgelt vajalikud reformid tõid peredesse mitte üksnes rõõmu, vaid ka viha ning lõhestasid Eesti ühiskonna. Kindlasti oleks reforme saanud läbi viia targemini ja õiglasemalt, kuid tagantjärgitarkusest on vähe kasu. Ebaõnnestumise põhjusi on mitu. Juba algusest peale programmeeriti omandireformi aluste seadusse põhimõtteline viga, sest ühekorraga püüti lahendada erastamist, tagastamist, kompenseerimist, munitsipaliseerimist ja muudki. Nii keeruliste probleemide ringi lahendamisele tulnuks asuda märksa läbimõeldumalt – seda tunnistavad ORAS-esse hiljem sisse viidud arvukad parandused ja põhimõttelised muudatused. Seadusega ei suudetud lahendada senise valdaja ja vara saaja suhteid, vara tagastamisel ei arvestatud sellel lasunud võlgu, läbimõtlematult laiendati pärijateringi ja konstrueeriti subjektiivne pärimiskord. Selle tagajärjel asendati üks ebaõiglus teisega.

Kuid reformide tulemusena on Eesti kujunenud laiapõhjaliseks omanike riigiks. Valdav osa meie elanikest on maja- ja korteriomanikud ehk, lihtsamalt öeldes, kinnisvaraomanikud, kes igapäevases elus vajavad nõustamist ja kaitset. Näiteks eluasemefondi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja soojakulude vähendamiseks on vaja läbi viia energiaaudit, kuid inimesed vajavad selleks nõustamist ja vähekindlustatud perekonnad ka selliste kulude kompenseerimist. Paremat selgust vajavad maamaksusoodustused maatükkide osas, kus kehtivad looduskaitselised, muinsuskaitselised või mõned muud avalikud piirangud. Vabariigi Valitsus pole suutnud juba kahe aasta jooksul kehtestada maaomanikele tehnovõrkude rajajate poolt tasu maksmise korda, kuigi Riigikohus tunnistas liinide tasuta talumise kohustuse põhiseadusevastaseks juba 2004. aasta aprillis. Puudub selgus isikutes ja asutustes, kes ja millistel tingimustel võivad vaidlustada detailplaneeringut. Ajalehtedest loeme näiteid, kus naaberomanik kaevab naabri krundile viiva tee üles ja see on seaduse ees kaitsetu. Niisugust loetelu võib veel kaua jätkata.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Siseministeeriumi koostöös on valminud Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007–2013 tööversioon, mille eesmärk on tagada kõikidele inimestele eluaseme kättesaadavus ja kvaliteet. Eluasemepiirkonnad peavad olema mitmekesised, tasakaalustatud ja säästvalt arenenud. Lahendatakse sundüürnike probleemid ja laiendatakse munitsipaalelamufondi. Prioriteediks saab elanikkonna koolitamine ja teavitamine eluasemesektori erinevaid aspekte silmas pidades.

Öeldust tulenevalt on Eestis nüüd esikohale tõusnud omandi majandamise, haldamise ja valdamise probleemid. Omandi õigusjärgsuse küsimused, mida kaksteist aastat hoidis ühiskonnas luubi all Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, jäävad selle kõrval üha rohkem tahaplaanile. Seetõttu reorganiseerus Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit oma 18. märtsil toimunud esinduskogul Eesti Omanike Keskliiduks.

Uuenenud liidu taotlusteks on seista eeskätt väikeomanike õiguste eest suhetes riigivõimu, kohalike omavalitsuste ja teenustepakkujatega. Eesti Omanike Keskliit taotleb madalaid makse omandile ning maksusoodustusi omandi parendamisel, vaba ja õiglast kommunaalteenuste turgu, vähem aega nõudvat planeerimisprotsessi, eluasemelaenude intresside maksuvabastuse säilimist, üüritulu teatud ulatuses vabastamist maksust, kodu puutumatust rikkuvate kuritegude rangemat karistamist, riigi ja omavalitsuste suuremat tuge kodukaunistamisele ja heakorrastustöödele, riigi ja omavalitsuste senisest suuremat toetust muinsusväärtusega hoonete taastamiskulude katteks, kinnisvaraomanike huvide kaitset suhetes krediidiasutuste ja kindlustusühingutega. Ei tohi unustada ka teist huvigruppi – kinnisvaraarendajaid, kelle tegevus vajab paremat tutvustamist ja kelle õigused seadusega tagatud kaitset. Seetõttu loodame, et reorganiseeritud liiduga asuvad koostööle erinevad kinnisvaraomanike ühendused ja korteriühistud, riigiasutused ja ettevõtjad – kõik, kes tahavad kaitsta põhiseaduses sätestatud õigust olla oma kodu omanik ning kes soovivad kaasa aidata selle õiguse paremale teostamisele.

Eesti Omanike Keskliit on juba vastu võetud Rahvusvahelisse Kinnisvaraomanike Liitu (www.uipi.com) ja meie esimees Urmas Reinsalu on kinnitatud selle täitevkomitee liikmeks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)