![]() Õnneliku perekonnata me riiki ei loo!LEMME KRIMM, 27. märts 2002Tasakaalukad isa ja ema loovad tasakaalu ka perekonnas, loeme Vana-Hiina filosoofiast. Kui perekonnas on tasakaal, siis püsib tasakaalus ka riik. Kui riigis on tasakaal, siis valitseb maa peal rahu. Kui riik on tasakaalus, siis teab ka perekond, millega ta arvestada võib. Kui perekonnas taastub tasakaal, siis hakkab tekkima tasakaal ka inimeses. Kahjuks ei saa me praegu rääkida ei tasakaalus riigist ega perest. Meie riigi paradigma on kaldunud raha ja omandi poole kaldu. Inimene pole meil väärtuseks ja temaga manipuleerimine on saanud ametnike põhitegevuseks. Riigi teenistujana last kasvatama Meie riigi põhiprobleem on vähene sündivus ja suur tööpuudus. Et neid lahendada, näen ma üht võimalust. Tuleb seadustada perekonna eest hoolitsemine ja laste kasvatamine ametlikuks madalapalgaliseks riigitööks, kus niisugusele töötajale antakse riigi poolt kõik garantiid, mis väljaspool kodu olevatele töötajatele - tööraamat, haigekassa kaart, pensioni saamise võimalus. Selle probleemi lahendamine ei ole perekonna ülesanne. See on riigi ülesanne! Ükski toetus ega abiraha ei pane naisi sünnitama, kui tal ei ole riigi garantiisid. Siin on võimalik lüüa kaks kärbest ühe hoobiga - kui naised tahavad jääda kodutöötajatena lapsi sünnitama ja kasvatama, mis võiks riigil selle vastu olla? Sellega seoses väheneks ka tööpuudus ja riigis oleks rohkem maksumaksjaid. 1. Selleks, et niisugust töökohta saada, tuleb omada elukohta ja sissekirjutust ühes ja samas kohas. 2. Selles perekonnas peab olema vähemalt üks laps. Üksikhooldajale kehtivad samad õigused. Kui üksikhooldajaks osutub mees, siis kehtivad need õigused ka temale. 3. Reaalne kontroll toimub riigi ametlikult volitatud organite poolt, kelle kaudu see töökoht saadi. 4. Niisugune töökoht on võimalik saada peale esimese lapse sündi. Loomulikult ei kao lastetoetused, kuid lastetoetuste suurendamine ilma riigi garantiideta ei pane kedagi lapsi sünnitama. Pereema kui kauneim elukutse Muidugi ei saa kedagi vägisi sundida kodutöötajaks. Samas naised, kellel on oma professionaalne amet, võivad hiljem siirduda vanale tööle tagasi. Kellel tööd ei ole, need võivad jääda kodutöötajateks ehk perenaiseks või pereemaks. Nii oleks võimalik vähendada tööpuudust ja suurendada sündivust. Seda võib rakendada ka meeste kohta, kes on üksikhooldajad või otsustavad kodus töötada, kui naised on perekonna toitjad. Loomulikult peaks perekonnana kehtima ainult ametlikult registreeritud perekonnasuhted ja vaid neile laienevad riigi toetused. See eeltingimus oleks määrav koduse töökoha saamisel. Need õigused kehtivad ka nendele, kes on võtnud kasulapse. Homod ja lesbid võivad lubada vabaabielu suhteid, kuid perekonnana neid ei registreerita. Laste adopteerimine taolisse kooslusesse oleks keelatud. Kuna riigile on tähtis laste sündivuse toetamine, siis selleks tuleks kehtestada lastetusmaks kõigile töötavatele meestele ja naistele alates 18 eluaastast. Lastetusmaksust vabastatakse ametlikult registreeritud pered, kus on vähemalt üks laps. Samuti pered, kuhu on võetud kasulaps. Ka üksikhooldajad naised, kellel on vähemalt üks laps. Siia kuuluvad ka mehed, kes on jäänud lapse hooldajaks. Lastetusmaksust vabastatakse kõik õppivad noored ja kui üliõpilasperre sünnib laps, siis võib last hooldav ja õppiv ema saada ka kodutöötaja koha. Õnnetud viljatud paraku võivad parandada oma lastetusmaksust vabastamist adopteerimisega, kui muid võimalusi ei ole. Andkem viinamüük riigi monopoliks! Me teame ajaloost palju kadunud rahvaid, keda hävitati tuleveega. Kas me soovime, et ka meie rahvas hävineks selle läbi? Loodan, et seda ei soovi keegi. See ei ole küll uus ettepanek, aga meie rahva elujõu nimel peaks riik kuulutama alkoholi tootmise ja kaubastamise riigi monopoliks. Ta peaks oma seadustega tagama alkoholi tarbimise ohjeldamise. Haigetele võiks olla odav riigiviin, siis oleks arstidel vähem tööd. Riik saaks sellest tulust rahastada kõiki neid programme, mis on seotud eelkõige meie rahva taastootmise ja püsimajäämise huvidega, samuti ka muid seni rahastatud programme. Laps õpib kõndima ikka kukkudes ja kriimustades. Meil kahjuks ei ole enam aega õppida oma vigadest, tuleb õppida teiste tehtust, nii halvast kui ka heast. Püüaks külvata nii, et põldudel lokkaks vaid täisväärtuslik vili, mida me lõigata soovime. Keegi ei taha ohakaid ega umbrohtu. Victor Hugo on öelnud, et rahvuse suurust ei mõõdeta tema arvukusega, nagu inimese suurust ei mõõdeta tema kasvuga; ainsaks mõõdupuuks on tema vaimne areng ja kõlbeline tase. Käigem siis tegudes suurmehe sõnade järgi! Viimati muudetud: 27.03.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |