Nädal Euroopa Parlamendis

Siiri Oviir,      28. märts 2007


Osaistungjärgu avas 11. märtsil Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering. Ta märkis, et 11. märts on Madridi terrorirünnaku aastapäev – terrorismiohvrite mälestamise päev, ning rõhutas: "Terrorism on suurimaid ohte meie julgeolekule ja demokraatiale ning EL ja rahvusvaheline üldsus peavad terrorismi vastu võitlema. Me vajame selles võitluses tugevat ja ühtset Euroopat."

Pöttering avaldas parlamendi nimel solidaarsust tänavu 5. märtsil Afganistanis Talibani poolt röövitud Daniel Mastrogiacomo ning tema lähedastega, samuti röövitud Saksa kodanikuga. President rõhutas seejuures, et "vägivallale ei tohi vastata vägivallaga".
Saadikud mälestasid terrorismiohvreid vaikushetkega.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse nimel

Parlament soovib, et Euroopa Komisjoni poolt välja antud "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006–2010" leiaksid tee reaalsesse ellu. Eelkõige sooviti, et rakendataks põhimõtet "võrdse töö eest võrdne tasu", edendataks isapuhkuse kasutamist, võideldaks naiste- ja lastevastase vägivalla vastu, kaitstaks naiste õigusi ka Euroopa Liidu välissuhetes.

Euroopa Komisjon peaks suhtuma soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse mitte üksnes kui EL-i prioriteeti, vaid eelkõige kui inimese õiguste austamise põhinõudesse.



Parlament teeb liikmesriikidele ettepaneku võtta oma siseriiklikesse tegevuskavadesse meetmed soodustamaks naiste juurdepääsu tööturule "võrdse väärikuse ja võrdse töö eest võrdse tasu alusel" ning rakendada konkreetseid strateegiaid naisettevõtluse soodustamiseks. Samuti palutakse Euroopa Komisjonil läbi vaadata nõukogu direktiiv 75/117/EMﾜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides, sest meeste ja naiste palgaerinevus EL-is keskmiselt on endiselt 15% (Eestis 24%).

Töö- ja pereelu ühitamine

Komisjonil tuleks innustada liikmesriike ja sotsiaalpartnereid pere- ja tööelu ühitamise poliitika loomisele, sealhulgas:
* tagades, et ema- ja isapuhkuse kulusid kannaks ühiskond tervikuna;
* parandades hoolekande- ja abiteenuste kättesaadavust ning nende teenuste paindlikkust;
* julgustades isasid ja meessoost elukaaslasi kasutama olemasolevaid paindliku tööaja võimalusi ning osalema majapidamistöödes ja pereülesannetes, ning nähes meestele ette isaduspuhkuse.

Saadikud soovivad, et Komisjon võimalikult kiiresti koguks võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid inimkaubanduse kohta vähendamaks ohvrite arvu. Samuti peaks Komisjon uurima prostitutsiooni käsitlevate õigusaktide ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse põhjuslikku seost.

Meedia roll sotsiaalpoliitikas

Parlament väljendas seisukohta, et massiteabevahendite abil positiivsete näidete levitamine naiste rollist ühiskonnas ja naiste saavutustest kõigis sektorites on tõhus vahend naistega seotud negatiivsete stereotüüpide vastu võitlemisel.

Esmaspäevane täiskoguistung kestis südaööni ja parlament võttis vastu veel mitu olulist dokument, nende hulgas ka raporti "Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus" ja raporti "Ettevõtete sotsiaalne vastutus – uus partnerlus".

Parlament rõhutas, et aktiivne sotsiaalpoliitika on majanduspoliitika lahutamatu osa. Majanduspoliitika, mis toetab tööhõive väljaarendamist ja uute töökohtade loomist, toetab samas ka aktiivsema sotsiaalpoliitika väljatöötamist. Sel viisil on võimalik ühendada majanduskasvu ja sotsiaalset sidusust.

Raport ettevõtete sotsiaalsest vastutusest on mõneti seotud eelmise raporti tegevusvaldkonnaga. Liberaalide kõneisikuna selle dokumendi arutamisel olen rahul, et Euroopa Parlament võttis arvesse meie lähenemisnurka – ettevõtete sotsiaalne vastutus edendab jätkusuutlikku arendamist ja Lissaboni strateegia paremat elluviimist niisuguste küsimuste osas nagu loodusvarade mõistlikum kasutamine, innovatsioonitegevuse tulemuste parandamine, vaesuse vähendamine ja inimõiguste parem jälgimine.

Eesti joogipiimale kehtiv erand pikeneb 2009. aastani

Parlament kiitis heaks ettepaneku pikendada erandit, mis kehtib Eestis toodetud ja Eestis turustatava piima suhtes. Erand puudutab piima rasvasisaldust – kui vastavalt nõukogu määrusele peab täispiima rasvasisaldus olema 3,5%, siis enamik Eestis toodetavast ja tarbitavast piimast on 2,5-protsendise rasvasisaldusega.

Hetkel on kehtestatud erandid kümnele liikmesriigile. Kõikide nende puhul, välja arvatud Eesti, kehtivad erandid kuni 2009. aastani.

Tundsin huvi, miks Eesti erandivõimalus on kahe aasta võrra lühem. Diplomaatiline vastus tõi põhjuseks poliitilis-juriidilise asjaolu. Eks me mäleta oma suhkrutrahvi-epopöad. Küllap on juured samad – Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidanud ministri kergemeelne suhtumine kehtestatud normidesse või otsustaval hetkel esinenud tähelepanematus.



Konventsioon koondab kõik alates 1919. aastast vastu võetud meretööalased konventsioonid ja soovitused ühtseks õigusaktiks, mis võetakse aluseks esimese meretöökoodeksi väljatöötamisel.

Konventsiooni vastuvõtmise ettevalmistamisel täitsin Liberaalide fraktsiooni poolt kaasraportööri ülesandeid. Olen rahul, et parlament jäi kõigi liikmesriikide valitsuste poolt ja nii töövõtjate kui ka tööandjate poolt ühehäälselt toetatud teksti juurde ega toetanud ettepanekuid, mis esmapilgul võisid tunduda küll üllad (näiteks – kehtestada kõikidel Euroopa Liidu vetes töötavatel laevadel tööhõive ja palga miinimumstandardid), kuid vastuvõetuna oleksid praegu veel madalama elatustasemega riikides laevanduse välja suretanud ja meremeeste töötust põhjustanud.
Parlament ei toetanud konventsiooni liikmesriikides ratifitseerimise aja edasilükkamist 2008. aastalt kolme aasta võrra. Konventsiooni rakendamisega venitamisest ei võida ei meremehed ega laevaomanikud – niisugune oli enamuse seisukoht.

Piiriüleste tervishoiuteenuste reguleerimine

Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse, et Komisjon töötaks välja piiriüleste tervishoiuteenuste osutamist käsitleva regulatsiooni. Saadikud soovivad, et EL-i kodanikele oleks tagatud juurdepääs tervishoiuteenusele kogu Euroopas ja et saaks tagatud patsientide turvalisus ning patsientide, riiklike tervishoiusüsteemide ja tervishoiuteenust osutavate ettevõtjate õiguskindlus.

Üha enam inimesi otsib parima ravi saamiseks või ravijärjekordade vältimiseks arstiabi välismaalt. Euroopa Komisjon on alates 1998. aastast vastu võtnud mitmeid otsuseid, millega patsientidel lubatakse meditsiinilise ravi ja hoolduse leidmiseks vabalt liikuda, kohaldades välismaal tervishoiuteenuste hüvitamise puhul vaba liikumise põhimõtet. Samas ei ole piiriülesed tervishoiuteenused Euroopa Liidu seadusandlusega reguleeritud ning jäid välja ka teenustedirektiivist, mis aga võib kaasa tuua sekeldusi näiteks hüvituse saamisel riiklikust tervisekindlustusest või seoses järelraviga.

Seetõttu nõuavad parlamendiliikmed, et Euroopa Komisjon looks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas õigusliku raamistiku.

Saared vajavad abi

Eesti Riigikogus on aastate jooksul esinetud korduvalt initsiatiiviga vastu võtta looduslikke ja majanduslikke piiranguid käsitlev saarteseadus, aga õnnestunud see seni ei ole. Parlament palub vastuvõetud raportis, et Euroopa Komisjon pööraks erilist tähelepanu saarte olukorrale. Saadikud soovivad muu hulgas alalise riikliku abi võimaldamist saartele ning rõhutavad saarte ja mandri vahelise transpordiühenduse olulisust.

Raportis märgitakse, et territoriaalne ühtekuuluvus on tõukefondide-poliitikas olulisel kohal ning et kõikidele EL-i piirkondadele ja nende elanikkonnale tuleb tagada võrdsed võimalused. Saared on püsivalt mitmeid kordi halvemas olukorras ning seetõttu on vaja neid aidata probleemide lahendamisel vähendamaks piirkondlikke erinevusi.

Tehakse ettepanek anda ajavahemikus 2007–2013 alalist riigiabi saartele, kus kütuse- ja energiakulud selgelt ja ebasoodsalt mõjutavad seal elavate kogukondade konkurentsivõimet.

Raportis leitakse, et tuleks muuta poliitikat, mille kohaselt infrastruktuure puudutavatele projektidele riigiabi ei eraldata.

Poolakas teenis ksenofoobse pamfleti eest noomituse

Parlamendi president märkis, et saadik Maciej Giertych (Poola, fraktsioonilise kuuluvuseta) on Euroopa Parlamendi logo kandnud ksenofoobse pamfleti "Tsivilisatsioonide sõda Euroopas" avaldamisega tõsiselt rikkunud parlamendiliikme käitumisreegleid.

Sedakorda päädis ebaväärikas käitumine noomitusega.

Kodukorraseadus sätestab, et Euroopa Parlamendi väärikuse rikkumisel võib saadiku suhtes sanktsioonidena kasutada noomitust, päevarahaõigusest ilmajätmist kaheks kuni kümneks päevaks, ajutist täielikku või osalist kõrvaldamist parlamendi tegevusest või esimeeste konverentsile ettepaneku tegemist katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel valitaval ametikohal parlamendis.

Viimati muudetud: 28.03.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)