30 aastat viimasest giljotineerimisest

KUSTAS TAMME,      18. aprill 2007


Sattusin ühest ajakirjast lugema, et Prantsusmaal giljotineeriti viimane surmamõistetu 1977. aastal. Seoses äsjaste valimistega tuli pähe mõte, et valimisedki toimivad umbes samamoodi kui giljotiin: oma aja ära elanud poliitikutel võetakse piltlikult n-ö pea maha. Tõsi, mõni visam tõuseb jälle jalule ja toimetab poliitikas edasi.

Vaadates, kuidas pikka aega on tahetud Savisaarest lahti saada, muu hulgas igasuguste lindi- ja suvilaskandaalidega, võib ainult heameelt tunda, et giljotiin on ajalukku jäänud. Kindlasti oleksid tema poliitilised vastased giljotiini käiku lasknud, nagu tehti pärast 1789. aasta revolutsiooni Prantsusmaal. Ka siis, kui 1793. aastal hukati kuningas Louis XVI, otsiti hoolega põhjust, kuidas temast „viisakalt" vabaneda. Kuninga hukkamine otsustati avalikul kohtupidamisel rahvasaadikute kogus, umbes sellises nagu meie Riigikogu. Kuna saalis, kus kohtupidamist toimetati, oli kohal suurem hulk monarhiavastast rahvast (ka Riigikogus võib rahvas rõdudel istuda ja mõnedele erilist huvi pakkuvate eelnõude arutamist jälgida), siis tegidki rahvasaadikud kuninga hukkamise otsuse n-ö rahva tahet arvestades. Kuigi saalis istus ju ainult ühekülgne seltskond – kuningavastased.

Louis XVI viidigi juba järgmisel päeval giljotiini alla ja ta ise uskus, et sureb Prantsusmaa õnne nimel. Kohe, kui kuninga pea oli maha veerenud, kõlasid rahvamassi vaimustunud hüüded: „Elagu vabariik!"

Eks meil käi vahel väga samamoodi. Näiteks on peaaegu kõik laulva revolutsiooni tegijad ja läbiviijad pjedestaalilt alla pühitud ning neid on aastaid sõnadega „giljotineeritud" – küll kommariteks, küll nõukaaegseiks, küll penskariteks.

Praegu käib kõva kangutamine Harju maavanema Värner Lootsmanni kallal. Rahvas hüüab kooris: „Sakala! Sakala!" Ja üritataksegi maavanemat „giljotineerida" selle eest, milles ta üldsegi süüdi pole. Tegelikult saavad kõik aru, et mõnedel on vaja maha võtta Keskerakonna-meelne maavanem. Valitsus lihtsalt tahab panna ametisse oma meest, kes peale muu saaks maavanemana mõnes punktis „ära teha" Tallinna linnapeale, sest Tallinn on ju üks Harjumaa linnu. Pealinnaseadust Eestis ju ikka veel pole, kuigi selle hädavajalikkusest on terve uue vabariigi aja räägitud.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)