Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Maarahva kongress omandas rahvusvahelise mõõtme

INDREK VEISERIK,      13. oktoober 2010

Maaelu arutelust Paides võtsid osa mitmed nimekad väliskülalised, kelle ettekanded tõid asjakohast elevust ja andsid toimunule lisaväärtust.
 

Leedu endine pea- ja põllumajandusminister Kazimiera Prunskiene märkis, et iga riigi jaoks on oluline, kui kohalikud inimesed on seotud maaeluga. Maa peab rikastama riiki ja inimesi, kes elavad seal, sõnas ta.

Prunskiene rõhutas kodumaise toidukauba tähtsust. Ta tõi näite, et Leedus tarbitakse kohalikke toiduaineid 70% ja mõnes piirkonnas enamgi. Leedu toit on ka välisturgudel konkurentsivõimeline.

Endine valitsusjuht sõnas, et globaliseerumisel on lisaks positiivsetele ka mitmeid negatiivseid külgi. Negatiivsetest mõjudest ülesaamine jääb paraku kohaliku tasandi kohuseks. Tugev küla on aga  vastukaaluks globaliseerumisele.

 

Venemaa Põllumajandustöötajate Ametiühingu Keskkomitee esimees Natalja Agapova tõi oma ettekandes välja, et 1990. aastad olid Venemaa põllumajandusele väga rasked. Alles 2000. aastate keskel hakkas riik pöörama tähelepanu põllumajandusele.

Ta rääkis, et sarnaselt Eestiga suletakse maakoole ka Venemaal. Noored lahkuvad maalt ja paljud ei tule kodukülla enam tagasi, või kui tulevadki, siis suurte raskustega. Agapova soovitas Eestil igati hoida oma iseärasusi. Ta rõhutas Eesti ja Venemaa vaheliste heade ja harmooniliste suhete olulisust ning vajadust süvendada dialoogi.

Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikme Marian Harkini sõnul seisavad väiksematel põllumajandustootjatel suurtootjate kõrval ellujäämiseks ees suured väljakutsed nii Iirimaal kui ka Eestis.

Maarahva kongressi raames peetud pressikonverentsil märkis Harkin Kesknädalale vastates, et panganduskriisi tõttu suure võlakoorma alla sattunud Iirimaa ei pea veel IMFi poole pöörduma, kuid riik on suhteliselt n-ö piiri peal.

"Iirimaal elab 4,5 miljonit inimest. Panganduskriis üksi läheb maksma 50 miljardit eurot. See on tohutu hulk raha," sõnas Harkin. "Samal ajal on riigieelarve niigi igal aastal defitsiidis. Kärped parandavad veidi olukorda, kuid peame siiski kogu aeg raha laenama," ütles ta.

Harkin märkis, et praegu veel ollakse nõus Iirimaale laenama, kuid kellelgi pole selget visiooni, mis selle riigi majandusest ikkagi saab.

 

Eesti maarahva kongressil osales ettekandega Venemaa põllumajandusministri asetäitja Vassili Kopõlov.

 

INDREK VEISERIK

 

 



Viimati muudetud: 13.10.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail