Peatage Lasnamäe!

AADU RAST,      25. juuli 2001


Käivad jutud, et haldusreform (HR) tehakse igal juhul ära. Nagu 1949. aastal, kui sositati, et tuleb uus küüditamine. Toona vaikselt loodeti, et "mind see ei puuduta".

Haldusreformi lubab siseminister jäärapäiselt ära teha. Valdade arvu vähendatakse üle poole. Kas muud ei tehtagi? Pole kuulnud, et analüüsitaks omavalitsuste sisulist tööd või funktsioone pärast reformimist. Kuidas inimesed saavad omavalitsustest vajalikke teenuseid, ei ole teada. Ilmselt tuleb hakata senisest pikemaid teekondi vallamajja ette võtma. Ja kõik.
Rahvas hakkab rohkem maksma, aga riik hoiab raha kokku koondatud vallavalitsuste arvel. On vast ikka riik! Reformi mõte peab olema selles, et sellest võidaks võimalikult suurem seltskond. Inimese olukord ei tohi omavalitsuste teenuste saamisel halveneda!
Reformi on vaja, aga vaid kõikehõlmav analüüs näitab, kus mida on tarvis teha. Uus süsteem peab ajapikku vana rüpest välja kasvama. Mitte nii, nagu kommunistid kord oma võimuahnuse ja piiratud tunnetusega leidsid, et vana maja tuleb kohe maha lõhkuda ja uus asemele ehitada, mõtlemata, et uue valmimiseni tuleb ka kusagil elada. Nende kavade krii-tikuile valisid kommunistid elamispaigaks Siberi.
Asja piltlikustamiseks toon näite telefonisidest, kus mobiiltelefonivõrk lihsalt sööb paikse telefonisüsteemi välja. Inimesed sellest ei kannata. Nn raadiotranslatsioon kadus iseseisvumisega iseenesest. Eestlased, ausalt öeldes, ei võtnud seda vene võimu nurisünnitist küll eales omaks.
Kuidas võiks valutult üle minna uuele haldussüsteemile? Praeguseks ei ole tingimused veel valmis. Üleüldine väljaarenenud sidesüsteem, kus kõigil on tööl, kodus ja puhkehetkel olemas internetiühendus koos digitaalallkirjaõigusega. Siis
ei ole meil vaja isiklikult vallamajja ilmuda. Saame interneti ja telefoniga asjad ära ajada, asugu see vallamaja kas või Komoori saartel!
Praegu aga kardan, et valdade kokkujoonistamine kukub läbi, nagu see on juhtunud valitsuse mitme suurerastamisega. Haldusanalüüsi peavad läbi viima teadusasutused. Seejärel saame teada, mis meil on, mis meil tarvis läheb, milleks me võimelised oleme ja mis meid võib ees oodata.
Uurimistulemusena võib selguda, et vallavalitsusi ei olegi enam vaja. Omavalitsusse võiks tõesti jääda üks kohalikke olusid tundev asjatundlik inimene nagu eelmisel iseseisvus-ajal, kus palgal oli vaid vallasekretär asukohaga kusagil rahvamaja tagatoas või sidejaoskonnas.
Muidu aga kirub rahvas seda jäärapäiselt läbiviidavat reformi veel kaua, küll ette ja takkajärgi. See ajab hirmu nahka.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)