Mart Viisitamm: Meedia vajab inimesi, kelle seljas ratsutada

Sügisel täitub kolm aastat, kui saite Pärnu linnapeaks. Mis on selle aja jooksul selle linnas muutunud?

Raske öelda, mis konkreetselt on muutunud minu linnapeaks oleku ajal. Paljud arenguprotsessid olid alguse saanud juba varem. Oleme suutnud korda teha rannapromenaadi ja selle atraktiivsemaks muutnud. Loodud on munitsipaalpolitsei ja autonoomne hoiatussüsteem, käimas on raamatukogu juurdeehitus jne.

Prioriteetne on munitsipaalmajade ehitamine. Paljud sundüürnikud on tänaseks Pärnus linnalt korteri saanud – ühtekokku oleme ehitanud 63 korterit. Sel ja järgmisel aastal plaanime ehitada sundüürnikele veel vähemalt 21 korterit.

Milline on iive Pärnus? Kuidas iseloomustada seda kogu Eesti kontekstis?

Praegu on iive Pärnus negatiivne. Usun, et inimesed siiski julgevad üha rohkem pühenduda lastele. Ka minu peres on selles suhtes viimasel ajal arengut toimumas.

Miks Pärnu võiks olla noorte perede jaoks atraktiivne paik kodu loomiseks? Kas olete suutnud toime tulla üleriigilise murega – pikkade lasteaiajärjekordadega?

Olukord on enam-vähem normaalne. Praegu on järjekorras 115 last, eelkõige sõimeealisi. Linnavalitsus plaanib alustada kahe uue lasteaia ehitamist – Väike-Posti ja Mihkli tänavasse. Usun, et Pärnu on muutumas noortele peredele üha atraktiivsemaks. Oleme linna planeerimisel sellele suurt tähelepanu pööranud. Mänguväljakute, parkide, staadionide jm  vaba aja meeldiva veetmise võimalusi pakkuvate paikade olemasolu teeb Pärnu inimestele huvitavaks.

Kus asuvad Pärnu sõpruslinnad? Kuidas ja millise kasuga tehakse nendega koostööd?

Pärnul on 12 sõpruslinna. Tänapäeva avatud maailmas on mitmekülgne koostöö ja rahvusvaheliste suhete arendamine nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil väga tähtis. Viimase kolme aasta jooksul on Pärnu aktiivselt suhelnud Helsingborgiga. Koos oleme korraldanud seminare narkoennetuse ja koolitervishoiu alal. Tänavu aprilli algul toimus Pärnu ja Södertälje (Rootsi) noorsoovahetusprojekt “Euroopa Liidu uute ja vanade riikide erinevus – tee tugevama demokraatia poole“, kus arutleti sallivuse ja Euroopa teadlikkuse teemadel.

Kogemusi ja teadmisi aitavad suurendada kvaliteetsed välissuhted. Möödas on ajad, kui sõprussuhted välismaalastega toimisid tasandil „suhkur–sool–tikud“. Materiaalse poole asemel pööratakse suhtluses ikka tähelepanu mitmekesiste teadmiste ja kogemuste omandamisele.

Milliseid kogemusi ja õppetunde olete saanud linnapeana töötades? Kas mõni asi on jäänud tegemata või kahetsete midagi?

Kokkuvõtteid on veel vara teha. Palju töid on pooleli. Ometi pean Pärnu linnapea ametis saadud kogemusi hindamatuks. Töös on ette tulnud ka eksimusi, kuid üldjoontes oleme saanud hakkama.

Kuidas laabub koostöö kauase Pärnu maavanema Toomas Kivimäega? Mis võis olla tema hiljutiste teie isiku vastu suunatud teravate väljaütlemiste tegelik põhjus?

Koostööd linnavalitsuse ja maavalitsuse vahel iseloomustab töisus ja konstruktiivsus. Minul tihedaid suhteid maavanemaga pole. Kuigi ta on tore mees ning pika staažiga maavanem, puudub tema ametikohal mõjukus maakonnas asju muuta. Mulle on jäänud arusaamatuks, kas tema kriitiliste avalduste taga Pärnu linnajuhtimise ja minu aadressil oli soov lõigata poliitilist profiiti või on ta lihtsalt hetkeliselt kaotanud enesekontrolli.

On levinud legend, et „Savisaar saatis Viisitamme Pärnusse“. Milline seos ikkagi on Keskerakonnal Pärnuga? Kõrvale jättes meedias kõlanud mürgised kommentaarid: kas oskate nimetada positiivseid näiteid, mida pärnakad Keskerakonna programmist esile toovad?

Edgar Savisaarel pole seost minu Pärnusse tulekuga. Selle otsuse taga olin mina ise, samuti Pärnu inimeste initsiatiiv. Pean Pärnut armsaks linnaks. Võimalus organiseerida inimesi ühtse eesmärgi nimel ja anda panus Pärnu arengusse oli piisavalt kaalukas argument. Keskerakonna mõtted ja ideed on linnarahva seas populaarsed. Munitsipaalmajade ehitamine ja pensionilisana makstav toetus on pälvinud elanike sümpaatia. Vastavalt uuringutele on üle poolte pärnakatest Pärnu linna juhtimisega rahul.

Kuidas hindate Mart Laari hiljutist nn uue haldusreformi kava? Kas pooldate ideed, et Eestis tuleks kohalikke omavalitsusi aktiivselt ühendada kulude kokkuhoidmiseks?

Iga uus idee väärib tähelepanu ja aitab situatsiooni erineva rakursi alt vaadata. Ideede realiseerumine sõltub juba avalikkuse toetusest. Omavalitsuste ühendamine võib anda tõepoolest riigieelarvesse rahalist kokkuhoidu. Peamised on siiski inimeste suhted ja nende identiteeditunnetus kodukohaga, väljakujunenud harjumused, soov olla võimule võimalikult lähedal – need aspektid võivad rahalise kasu üles kaaluda.

Kuidas kommenteerite olukorda, kus riik üha enam püüab kohalikke omavalitsusi kontrollida ja nende tegevust dikteerida (eelkõige eelarveküsimustes)?

Näen ohtu riigi liigses sekkumises omavalitsuste tegevusse. Inimesed valivad ju ikkagi kohalikku võimu, kellele on antud õigus juhtida kohapealset elu. Isegi kui riik osutub targemaks ja näeb arengut ette 30 aasta perspektiivis, tähendab riigi sekkumine siiski kohaliku maksumaksja õiguste kärpimist. Tänapäeval külastab Pärnut aastas mitusada tuhat turisti, kuid paraku linnaeelarvesse sellest tulu ei tule – puudub turismimaks ja firmad on vabastatud tulumaksust. Üksikisiku tulumaks laekub palgalt, mis üldjuhul ei sõltu turistide arvust. Käibemaksu korjab riik. Seega peaks kohalikul omavalitsusel olema selles küsimuses suurem õigus kaasa rääkida.

Kuidas hindate Eesti majanduspoliitikat ja kas julgete prognoosida ka riigi tulevikku?

Ma ei ole majandusekspert. Siiski jääb mulje, justkui kultiveeritaks riigis  jaanalinnu-sündroomi – tõsiste küsimuste üle arutelu algatamise asemel pistab valitsus pigem pea liiva alla. Meie kõrge majanduskasv oli ju vaid statistiline näitaja, mille aitas nii kõrgeks upitada võlguelamine. Reaalset majanduse kasvu lähtuvalt ekspordi kasvust ju pole. Tuleb elada realistlikult ja otsida võimalusi uuteks turgudeks, kuhu oma toodete ja teenustega siseneda.

Milliseid väljakutseid näete tulevikus enesele Eestis? Missugused teemad teid praeguses Eestis eriti puudutavad?

Praegusel hetkel pean oluliseks keskenduda Pärnu linnale ja selle tulevikule. Mind puudutab eelkõige see, mis on seotud Pärnu arengu ja inimestega. Kui linnapeaks olemise aeg ümber saab, eks siis paistab, millele ennast pühendan. Edasipüüdliku inimesena ei jää ma kindlasti tukkuma.

Kui raske on olnud säilitada meelerahu ja enesekindlus aastaid kestnud meedia turmtule all? Kas meedia elatub poliitikutest või kasutavad hoopis poliitikud meediat ära?

Pole see turmtuli midagi nii hull. Suhtun meedia tähelepanusse rahulikult. Meedia vajab inimesi, kelle tuntust suurendada, ja seejärel, nende seljas ratsutades, meediaväljaannete omanikele reklaamimiljoneid teenida.

Poliitikud vajavad samuti meediat. Taunimist väärib tänapäeval meedia pealispinnalisus. Süvenemata räägitakse inimestest lugusid, mis sageli ei vasta tõele. See n-ö müüb, aga on siiski lapsik ja nõme.  Meedia las teeb oma tööd, minul tuleb pigem pöörata tähelepanu enda käitumisele ja sõnadele.

INDREK VEISERIK, reporter

-----------------------------------------------------------------------------------------------

Jaga |