13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kas Mauritius de Revalia vajaks mälestusmärki?ANDRES OTTENSON, 19. september 2007Katariina käik on UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinnas vanima arhitektuuriga ja üks vaimsemaid tänavaid. Selle ajalugu on peaaegu sama pikk kui Eesti n.ö ajalooline aeg. Siin asub linna vanim elamu, 13. sajandi dominiiklaste kloostri priori nime järgi Mauritiuse majaks kutsutu, mille vundamendialuse puitroigastiku umbkaudseks paigaldusajaks määras Geoloogia Instituudis tehtud radioaktiivse süsiniku analüüs aasta 1230. Kümmekond maja, dominiiklaste Katariina kiriku kaunite portaalidega idamüür ja raidkividega lõunamüür ning nende vahele jääv kitsas võlvidega käik pole ainult turistide lemmikkoht, vaid ka Tallinna vaimsuse kandja. See nähtus kannab nime kohavaim – genius loci. Poolteist miljonit Katariina käiku internetis Omal ajal oli Katariina käik Nõukogude filmistuudiote meka. Siin on kõndinud d'Artagnan, Thijl Ulenspiegel, kapten Fracasse, isa Goriot ja paljud teised kirjandusklassika tegelased. Ka "Viimses reliikvias" tunneme ära Katariina käigu ja Mauritiuse maja. Selle kohaga on seotud mitmeid legende. Nii on meieni jõudnud lugu filosoofi ja Regensburgi piiskopi Püha Albert Suure väidetavast külaskäigust Tallinnasse veebruaris 1255, kui käredas külmas olid korraga kirsipuud õide puhkenud. Katariina käiguga on seotud ka Tallinna ainus ükssarviku-legend, mis räägib paavsti legaadi tütre salapärasest kadumaminekust. Tänapäeval külastab seda paika ligi kolm miljonit turisti aastas. Siin pildistatakse modelle ja tehakse pulmafotosid. Katariina kirikus toimuvad süvakultuuri-üritused. Vanalinna Hariduskolleegium alustab ja lõpetab seal õppeaastat. Kui uskuda Google'it, siis ringleb praktiliselt kõigi riikide internetiserverites ühtekokku ligi poolteist miljonit Katariina käigu pilti. Ja loomulikult pakub see koht autoreile paljudest maadest jätkuvalt inspiratsiooni kõikvõimalikuks kunstiloominguks. Tallinna võimas kultuuripärand Ajalugu pole surnud minevik, vaid tuleviku looja. Arhitektuur on loodud inimeste poolt ning kannab edasi nende ideid, mõtteid ja tundeid. Tihti mingil mõistetamatul, aga ometi tajutaval viisil salvestavad iidsed paigad minevikumälu. See loobki erilise atmosfääri, mille tähendust me alati hästi küll ei mõista, aga ometi tunneme. Katariina käiku on oma jälje jätnud peaaegu kaheksa sajandit. Siinne vaimne traditsioon ulatub tagasi kristliku kultuuri algusaegadesse: Püha Katariinani, Teebast pärit mustanahalise Rooma sõduri ja kristliku pühaku Mauritiuseni, kes teatavasti on tänini tegutseva Mustpeade vennaskonna vapiisik, dominiiklaste ordu rajaja Püha Dominicuseni, lääneliku mõtlemisviisi ja selle kaudu Euroopa identiteedi ühe põhirajaja Albert Suureni. Samuti ka esimese Eestist pärit üle-euroopalise tunnustuse pälvinud teadlaseni – hariduselu korraldaja ja Tallinna dominiiklaste kloostri 13. sajandi priori Mauritius de Revaliani, kes oli Albert Suure õpilane ja Aquino Thomase õpingukaaslane ning kes vähemalt kahel korral oli kohtunud Dante Alighieriga. Mauritiuse ja Tallinna dominiiklaste kloostri kooli tähtsust on Tallinna ja kogu Eesti edasise hariduselu kujunemisel raske ülehinnata. Tänu dominiiklaste poolt kultiveeritud haridusstandarditele ning sidemetele Pariisi ja Kölni õpetlastega osutus mitu sajandit hiljem hõlpsamaks ka Academia Gustaviana teke. Mauritius võiks naasta oma koduõuele Nendesse paljukihilisteks sümboliteks saanud nimedesse on salvestatud Euroopa – ja ka meie – ajalooline mälu. Nende vaimset pärandit uuritakse ja mõtestatakse, neid kajastatakse uuenenud mõtestatuses monumentides, maalikunstis, markidel, kirjanduses. Tallinnaski tegutseb juba üle kümne aasta erakõrgkoolina Institutum Mauritanum – Mauritiuse Instituut (http://www.mauritanum.edu.ee), mis on seadnud eesmärgiks filosoofilise mõtte arendamise ja Mauritius de Revalia vaimse pärandi uurimise. Kuid erinevalt teistest Euroopa riikidest oleme olnud väga kitsid oma mälusümboleid visualiseerima, kuigi just monumentides tajuvad inimesed paljukihilisi sümboleid kõige vahetumalt. Monumendid on osa haridusest ja teadmise kogemusest, need on lahutamatud turismist. Skulptuuriprofessor Mare Mikofil on juba mõnda aega küpsenud idee, kuidas kajastada Mauritiuse rolli Eesti ja Euroopa ajaloos. Kohtki on olemas – Mauritiuse maja väike õu, mis arhitektuuriliselt lausa nõuab Katariina käigust vaadatuna keskset objekti. Mare Mikof on teinud ka Mauritiuse maja korstna otsas turniva 75-kilogrammise pronkskassi, mis paari aastaga on kujunenud Tallinna hinnatud vaatamisväärsuseks. Mauritiuse monumendi valmistamine aga nõuab linnapoolset toetust, sest kunstnikud ja vanalinna majaomanikudki pole kõik miljonärid. See projekt teenib eeskätt avalikke huve ja harmoniseerub Tallinna taotlusega pürgida 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Kas Tallinna linnavõim innustub sellest ettepanekust? [FOTOD:] TURISTIDE MILJONIVAADE: Katariina käik Tallinnas. KÜLAS OMA KASSIKESEL: Skulptor Mare Mikof Mauritiuse maja ees, mille korstnal on tema 75-kilogrammine kass. 8. juuli 1996: Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja USA esimene leedi Hillary Clinton Katariina käigus. Nende selja taga välisminister Toomas Hendrik Ilves. 11. juuni 2002: Presidendid Bill Clinton ja Lennart Meri Äripäeva majanduskonverentsilt tulnuna Katariina käigus õlle ootel. Fotod Vabariigi Presidendi Kantselei koduleheküljelt NÄGEMUS MAURITIUSEST: See on kunstnik Jüri Arrakult. Kuid milline skulptuuriline nägemus võiks tulla Mare Mikofilt? Viimati muudetud: 19.09.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
