Ari Vatanen: „Eesti ja Soome kisti sõtta ilma nende nõusolekuta“

Miks esindate Euroopa Parlamendis Prantsusmaad?

Elu keerdkäigud on vahel üsna ootamatud – tuleb ette käänakuid, mida isegi ükski ilukirjandusteos ei suudaks välja pakkuda... Tõsisemalt kõneldes – professionaalse rallisõitjana veetsin palju aega Prantsusmaal ja olen seotud selle riigiga. Mulle anti võimalus üritada Euroopa Parlamenti pääseda Prantsusmaad esindades. Endise rallisõitjana usun, et elu tuleb elada täiskiirusel. Pidureid tohib kasutada üksnes viimasel hetkel, et vältida oportunismi sattumist.

Minu käitumist pole siiski kuidagi mõjutanud tõik, et olen Euroopa Parlamenti valitud just Prantsusmaalt.

Poliitika ei tähenda mulle võimumänge. Suhtun maailmasse kui inimestest koosnevasse meeskonda. Üritan omalt poolt kaasa  aidata erinevate probleemide lahendamisele sõltumata sellest, kas valijahääl antakse mulle või mitte. Soovides vältida suuresõnalisust: püüan siiski teatud mõttes esindada tervet inimkonda.

Kas Euroopa Liidust saab lähema 20 aasta jooksul USA-ga sarnanev superriik?

Superriik selle positiivses tähenduses – seda loodan küll. Tänu sellele, et Euroopa Liit on rajatud mosaiigina, ei jaota see maailma kaheks nagu suurriigid. See annab Euroopa Liidule unikaalse võimaluse rahu ülesehitamiseks ja edukaks tegutsemiseks rahvusvaheliste humanitaarkriiside lahendamisel. Kahjuks ei saa EL praegu oma  eeliseid täielikult rakendada, sest tal puudub ühtne kaitse- ja välispoliitika.

Millised väljakutsed seisavad lähitulevikus Soome majanduse ees?

Soome majandusel läheb praegu üldiselt päris hästi. Me pole siiski suutnud vabaneda „euroskleroosist“ – vähepaindlik tööjõuturg põhjustab töötust. Oluline on see, kuidas säilitada heaoluriik ajal, mil kulutused avalikule sektorile pidevalt tõusevad.

Reformid riiklikes struktuurides oleksid kahtlemata hädavajalikud. Kuid kes julgeb neid ette võtta? Nagu Jean-Claude  Juncker (Luksemburgi poliitik – Toim.) on öelnud: “Me kõik teame, mida on vaja teha. Me lihtsalt ei tea, kuidas saada tagasi valitud pärast seda, kui see on ära tehtud.“

Pärast Pronkssõduri teisaldamist Tallinnas möödunud aastal korraldas Venemaa Eesti vastu mõõduka majandusblokaadi. Paljud Eesti poliitikud tunnustavad Soomet, kes oskab Venemaaga läbi saada. Siiski kritiseerisite Eesti Päevalehes (21.05.2008 –  Toim.) ilmunud artiklis „Eesti – oma juhtide peegel“ praegust Soome Venemaa-suunalist poliitikat. Miks?

Viitan artiklis öeldule: universaalsed demokraatlikud väärtused tohi kunagi olla kauplemisobjektiks; kui hirm takistab võitlemast õigluse nimel, määrame end alatiseks elama hirmus. Soome poliitikute sidemed „soometumisega“ on alles läbi lõikamata. „Soometumise“ ilminguid võib tänapäevalgi kohata kõrgeimal riiklikul tasandil.

Kuidas peaksime suhtuma ajaloosse, et erimeelsustest tulevikus ei kasvaks enam välja konflikte?

Inimeste vaated ajaloole on tõesti erinevad. Sõltumata sellest, millise rakursi alt ajalugu vaatame, on kindel, et nii Eesti kui ka Soome kisti Teises maailmasõjas otse traagiliste sündmuste pöörisesse ilma et meilt keegi meie nõusolekut oleks küsinud. Eesti on minu hinnangul õppinud saadud kogemustest märksa enam kui Soome. Loodetavasti aitab ajaloos kogetu sellesarnaste tragöödiate kordumist vältida.

Kes on Ari Vatanen?

Ari Pieti Uolevi Vatanen sündis 27. aprillil 1952 Soomes Tuupovaaras. Omandas autotehnilise hariduse Mikkeli tehnikainstituudis 1974. aastal. Alustas rallisõiduga 1970. aastal ja debüteeris WRC sarjas 1974. aastal „1000 järve rallil“. Vatanen tuli 1981. aastal WRC ralli maailmameistriks.

1985. aastal juhtus tal Argentiina rallil raske õnnetus, mis oleks eluküünla peaaegu kustutanud. 18 järgnenud kuud möödusid tõsiste vigastuste ja depressiooni ravimise tähe all. Vatanen suutis täielikult paraneda ning 1987. aastal siirdus Pariisi–Dakari rallisarja, kus ta tuli võitjaks neljal korral.

1988. aastal avaldas Vatanen autobiograafia „Iga sekund loeb“, mis sai kiiresti bestselleriks. 1993. aastal asus ta elama Lõuna- Prantsusmaale, kuhu ostis farmi ja viinamarjaistanduse.

Euroopa Parlamendi liige alates 1999. aastast. Kuulub Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni. Prantsuse Rahvusliku Teeneteordeni ohvitseriristi kavaler.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |