Nädala juubilar Euripides 2485

21. september 2005


Esimene maailmanimi, keda seostatakse 23. septembriga, on Kreeka kolmas ja viimane suur tragöödiate autor Euripides.
See legendaarne mees sündis paljude asjatundjate tõepäraseks peetud uskumuse kohaselt päeva pealt kümme aastat pärast Marathoni lahingut. Seega 23. septembril miinusmärgiga aastal 480 Salamise saarel, kohe pärast kurikuulsa Salamise lahingu lõppu.
Euripidese isa nimi oli Mnesarchides, ema oli Cleito. Euripides elaski peamise osa oma elust Salamise saarel, kus mõtiskles ja kirjutas tragöödiaid. Mees unistas tuntusest ja kuulsusest. Aastal 455 enne meie aega esitas ta valimiku oma tragöödiatest Dionysose pidustustele, kuid ta peaaegu et naerdi välja.
Euripides oli küll Aishylose ja Sophoklese mantlipärija, kuid ometi erines oma suurtest eeskujudest, niinimetatud Atika dramaturgidest. Euripides oli patsifist ning üdini humaanne kirjanik, mis tollal oli tavatu nähtus. Ta teostes tegutsevad küll jumalad, kuid nad on sedavõrd maised, et võinuksid elada naabermajas.
Alles aastaid hiljem, juba küpse mehena sai Euripidesest kuulsus. Kuuldavasti kirjutas ta vähemalt 92 teost, kuigi Euripidese autorlus on kindlalt tõestatud neist 75 puhul. Tänaseni on säilinud vaid 18 tragöödiat, neist üks, „Rhesos" olevat ilmselt võltsing.
Euripidese saatürdraama nimi on „Kükloop", milles autor kasutas Homerose „Odüsseia" üheksandat laulu, lisades sinna saatürid. Kirjanik oli oma ajast ja kaasaegsete maitsest aastakümneid ees, tema teostes tulid lavale närustes riietes porised tegelased. See lausa shokeeris tollast publikut.
Poeet-mõtisklejat mõjutas tugevasti filosoofia, eriti sofistika. Seepärast oldi temast vaimustuses eriti pärast Aleksander Suure aega, niinimetatud hellenismi ajastul. Kaasaegseid Euripidese teravmeelsed juurdlused komblusküsimuste kallal pigem ärritasid, kui kaasa mõtlema panid.
Euripidese tragöödiates on lehekülgede kaupa vaidluskõnelusi, mida autor kutsus agooniateks. Neis olid sofistlikud aated tõstetud sõnakunsti kõrgustesse.
Euripidese vanim säilinud tragöödia on „Alkestes", milles teeb kaasa ka Herakles. Antiikkirjanduse pärl „Medeia" jutustab kurba lugu Kolchise kuningatütrest, kes armastusest argonaut Iasoni vastu lahkub oma kodumaalt ning hülgab koguni vanemad. Tol kaugel ajal oli see andestamatu tegu.
Euripidese kuulsamate teoste hulka kuuluvad ka Aischylose teemade jätkamine lavateoses „Iphigeneia Taurises" ja küpses eas kirjutatud „Iphigeneia Aulises".
Euripides kasutas kirjanikule ülimugavat võtet. Pärast seda kui tegevustik ja konfliktid olid võimatuseni sassi aetud, võttis autor appi niinimetatud deus ex machina. Lavale saabus taevane arbiiter, kes kõik valud võttis ja vaevad vähendas.
Euripidese viimne tragöödia „Bakchid" on sisuliselt autori vaimne testament. Geenius suri Makedoonias miinusmärgiga aastal 406.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)