Paide abilinnapea Ülle Leesmaa: „Tuleb hoida oma inimesi!“

„Kui tervis on korras, saavad kõik muud mured lahendatud,“ kirjutate suvises Paide Linnalehes ilmunud artiklis. Küllap on sel mõttel eriliselt sügav ja emotsionaalne sisu, sest mõni aasta tagasi võitlesite raske ja, võib vist öelda ka, eluohtliku haigusega. Peab tunnistama, et teie haigust kajastav artikkel Järva Teatajas meenutas kohati õnneliku lõpuga õudusfilmi. Seetõttu alustan intervjuud küsimusega: kuidas on teie tervis praegu ja mida teete selle hoidmiseks?

 Olen seda meelt, et haigused tulevad meid õpetama ja meil peab olema tarkust õppida. Minu haigus õpetas mind armastama ja austama iseennast ning enda tervise eest hoolitsema. On olnud tagasilööke, kuid praegu saan rõõmu ja tänutundega öelda: olen terve ja väga-väga õnnelik selle üle!

Haiguse järel hakkasin tegelema alternatiivmeditsiini ja erinevate eneseabitehnikatega. Tai Chi, jooga, vabastav hingamine jpt põnevaid meetodeid. Minu eestvedamisel rajasime Türile vaimse tervise ja õpiabi keskuse. Mulle meeldib käia looduses, kõndida, nautida muusikat ja tantsida – see kõik annab uut energiat. Olen õppinud, et ka kõige raskemas olukorras tuleb säilitada positiivne mõtlemine ja rõõmus meel. Püüan alati halvas leida ka head!

Linnalehe artikli peateema oli kavatsus luua Paides erivajadustega laste hooldusteenus. Vaieldamatult on selle probleemi lahendamine konkreetsetele peredele hädavajalik. Aga mida tähendab oodatud tulemuseni jõudmine linna käekäigule tervikuna?

Hetkel Paide linnal seda teenust pole. Kurb, et aastatega suureneb nii meil kui ka mujal maailmas erivajadustega laste arv, kes vajavad professionaalset abi. Lapsevanemad on end sulgenud oma erivajadusega lapsega koduseinte vahele ega oska abi küsida. Nad on pidanud loobuma kõigest – oma tööst, vabast ajast, hobidest, enda elust. Soovime need pered üles leida ja tuua nad tavapärase elu juurde tagasi, pakkudes neile laste päevahoiuteenust nagu tervete lastega peredele. Paide käekäiku mõjutab uus teenus kindlasti – tulemuseks on rõõmsamad ja võrdväärset elu elavad pered, kus vanemad saavad käia tööl ning erivajadusega lapse hooldamise kõrvalt võtta aega ka iseendale.

Kuivõrd annavad Paide elus tooni need sotsiaalsed grupid, mille liikmed ühel või teisel põhjusel riigi või omavalitsuse abi vajavad? Kas endaga toimetulek on Paides viimasel ajal muutunud?

 Eks Paide nagu paljude omavalitsuste probleem on elanike arvu vähenemine. Asume Kesk-Eestis, kuid meist on saanud ääremaa, sest riigiasutused ja keskused on siit ära viidud. Minnakse ju enamasti töökohtade pärast. Seepärast on täna suurimaks väljakutseks Paidele kindlasti töökohtade loomine, et pered saaksid tunda ennast turvaliselt ning elada inimväärset elu. Enda lühikese kogemuse põhjal julgen arvata, et abivajajaid on pigem juurde tulnud. Rohkem kui tagajärgedega tegelemisele peame keskenduma probleemide ennetamisele.

Millise kõrgkooli lõpetasite, mis teemal koostasite magistritöö?

 Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli (nüüd Tallinna Ülikool) sotsiaaltöö eriala teise lennu. Kursusetöödest kasvas välja lõputöö, mille teemaks oli paljulapseliste perede sotsiaalne ja majanduslik toimetulek igapäevaeluga. Tulemused ei olnud kuigi rõõmustavad – mida rohkem lapsi peres, seda suurem on vaesus.

Ajakirjandusest võis lugeda, et kaalusite põhjalikult, enne kui andsite nõusoleku abilinnapea ametikohale kandideerimiseks. Miks kõhklesite?

 Kõige suurem kõhklus oli seotud tervisega – teadsin, kui suure vastutuse ja töökoormuse enda kanda võtan. Olen konkreetne ega kannata otsuste edasilükkamist. Kui teen tööd, siis annan endast 100 protsenti. Pelgasin Paides poliitilisel tasandil toimuvaid sündmusi. Teadsin, et soovin töötada Paide linna heaks. Hea on teha koostööd ühise eesmärgi nimel, sõltumata sellest, mis parteist keegi on.

Ühel linnavolikogu istungil esinesite ettekandega Paide arengukavast 2011–2020. Milliseid eesmärke te ise kõige rohkem ja n-ö südamest sooviksite tulevikku silmas pidades täita?

 Unistan, et Paide oleks kaunis ja hoolitsetud väike linnake, mille elukeskkond pakub silmailu ja kus on mõnus elada kohalikel elanikel ning kust huvi läbi astuda ka külalistel. Väga vajalik on linna tugevdada maakonnakeskusena, kus inimesed saaksid kätte kõik eluks vajalikud teenused. Suuremate projektidena pean silmas head haridust andva riigigümnaasiumi loomist, Järvamaa Kutsehariduskeskuses kvaliteetse hariduse võimaldamist, aga ka tervisekeskuse rajamist. Vähetähtis pole ka töökohtade loomine ja turismi arendamine – Paidel jätkub palju lugusid ja põnevat ajalugu.

Kuidas riigigümnaasiumi avamine Järvamaa hariduselu ja linna arengut mõjutab?

 Kõige olulisemaks kujuneb riigigümnaasiumist saadava hariduse kvaliteet ning õppeasutuse hea maine. Peame tegema kõik, et noored sooviksid siia õppima tulla. Olen ka varem öelnud, et kui meie lapsed lahkuvad Paidest ja Järvamaalt juba peale põhikooli, siis on vähe tõenäoline, et nad tagasi tulevad. Õppides aga gümnaasiumis või lõpetades kutsehariduskeskuse, on noorte hoidmisel maapiirkonnas juba parem perspektiiv. Isegi kui nad käivad vahepeal ära, püsib side tugevam ja tõenäosus suurem, et pere loomisel tullakse tagasi.

Seega on riigigümnaasium linna arengule tähtis. Oleme õnnelikud, et volikogu on lõpuks võtnud vastu otsuse, millega astuda juba konkreetseid samme.

Paides töötavad koalitsioonis SDE ja Keskerakond. Kui lihtsaks või keeruliseks osutus liidu moodustamine? Kui suur on nende kahe erakonna ühisosa, kuidas seda hoida ja tugevdada?

 Olen poliitikuna alles küllaltki „roheline“. Meie erakondade eesmärgid olid ühised ning koostöö sujub täna väga hästi. Hoiame ühte, soovime arendada oma linna ja täita lubadusi, mida valimistel linnakodanikele andsime. Tugevaks teeb koostöö, erinevate arusaamade lahtirääkimine, asjadest ühtemoodi arusaamine, info vahetamine, tihe suhtlemine, ning kahtlemata keskendumine tööle ja probleemide lahendamisele, mitte poliitilistele rünnakutele.

Miks said teile üldse lähedaseks Keskerakonna seisukohad? Kuivõrd paidelased pööravad tähelepanu sellele, kuhu erakonda üks või teine omavalitsustegelane kuulub?

 Keskerakonna põhimõtetega tutvusin põhjalikult enne viimaseid Riigikogu valimisi. Endalegi üllatusena märkasin, kui palju pööravad keskerakondlased tähelepanu inimeste toimetulekule ja heaolule. Olen aastaid valimas käinud, kuid otsustanud küllaltki pinnapealselt – nagu ilmselt enamik valijaid, kes kunagi ei tutvu kogu valimisprogrammiga. Kuid otsustades, millist erakonda valida, on vaja ka programmiga kursis olla.

Pidin juba eelmisel töökohal arendama elu maal, ning püüdsin kaasa aidata, et inimesed maalt ei lahkuks. Keskerakonna vaated elule said mulle sümpaatseks just seetõttu, et minu jaoks toetas see erakond kõige enam maaelu. Samuti olid need seisukohad küllaltki lähedased sotsiaaldemokraatide programmile. Elu jätkumine maal on terve Eesti edasisele käekäigule tervikuna kõige olulisem!

Paide linnapea on Siret Pihelgas. Erinevates ametites on linna juhtinud Kersti Sarapuu, praegune Riigikogu liige. Kuivõrd võib öelda, et Paides usaldatakse naisi?

 Töökas ja tubli juht võib olla nii mees kui ka naine. Kas Paides usaldatakse naisi rohkem? Pigem arvan, et see on üks tore kokkusattumus, et Paides on juhtimise võtnud enda kätte naised. Kersti Sarapuu oli tugev juht ning ta on mulle heaks eeskujuks. Praegu on meil tõesti neljast naisest koosnev linnavalitsus ning saan rõõmuga tõdeda, et meie koostöö on suurepärane! Oleme tugevad igaüks oma teadmistega, oleme konkreetsed, oleme valmis võtma vastutust ja lahendama ka kõige keerulisemaid küsimusi. Teeme oma tööd rõõmuga.

Juhtisite seitse aastat MTÜ-d Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Mis kogemusi sealne juhitöö andis?

 Olen tänulik selle võimaluse ja aja eest, sest õppisin tohutult palju! Suurimaks kordaminekuks loen üle 70 liikmega (MTÜ-d, ettevõtjad, omavalitsused jne) võrgustiku loomist ning kahtlemata koostööprojekte, mille algatajaks ja eestvedajaks olin. Järvamaalt alguse saanud maakonna avatud talude päevast kasvas tänavu esimest korda välja üle-eestiline avatud talude päev, kus avavad oma uksed ligi 100 talu, et tutvustada ja propageerida maaelu.

Kindlasti on edukaks osutunud ka Järvamaa ühisturunduse projekt, millega oleme kolm aastat järjest käinud Tallinnas Solarise keskuses reklaamimas ja müümas Järvamaa tooteid, kinnisvara, turismi, elukeskkonda, kultuuri.

Olen uhke ka rahvusvahelise loodusturismi arendamise projekti üle – selle tulemusena on valminud Lõuna-Järvamaa loodusest neli filmi neljast aastaajast. 2015. aastast näidatakse neid filme Hispaania loodushuviliste telekanalis CANAL+. Filmiprojekt peaks tooma meile turiste ning aitama elavdada maapiirkondade väikeettevõtlust.

Kuivõrd on nüüdisaegsed maainimesed valmis ühistegevuseks ja koostööks? Kas seljad-kokku-panemine võib aidata ületada raskusi? See peaks olema küll riigi keskvõimu pädevuses, kuid paraku ei soovita või ei suudeta üle riigi sellega tegelda?

 Eestlasele on omane ikka oma asja ise ajada. Koostöövõrgustiku loomine võttis aega mõne aasta, enne kui ettevõtjad hakkasid aru saama, et neile on pigem kasulik olla partnerid, mitte konkurendid. Tuli teha ühiseid seminare, koolitusi, õppereise. Eriti populaarseks osutus ettevõtjate suveseminar, kus kohalikud ettevõtjad said omavahel tuttavaks ning valmis Järvamaa koostööportaal, mille põhimõte on – OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!

Kahtlemata on ühiselt kergem ja ka odavam probleeme lahendada, kuid selleks tuleb muuta inimeste mõtteviisi. Seda on kindlasti lihtsam teha läbi vahetu suhtlemise kohalikul tasandil.

Toompea valitsusliit on haldusreformi teostamisel asunud ajama üsna ultimatiivset poliitikat. Kuidas kavatseb reageerida Paide? Kui lootusrikas võiks olla liitumine ümberkaudsete omavalitsustega?

 Oleme kutsunud omavalitsused Paidesse ühiseks aruteluks ühise laua ümber. Iga reformiga kaasneb hirmusid, mis aga on loomulik. See on pikaajaline protsess, kus tuleb asjad üheskoos selgeks rääkida ja kõigile mõistetavaks teha. Liitumine ümberkaudsete omavalitsustega, v.a. Türi vald, on küllaltki perspektiivikas.

Kasvasite üles ja käisite koolis Türil, ning seal on ka praegu teie kodu. Missugused tõekspidamised olete sealt naaberlinna juhtimisse kaasa võtnud?

 Olen pigem kaasa võtnud tõekspidamisi Lõuna-Järvamaa – Türi, Imavere ja Väätsa valla – koostööst ning arendamisest. On vaja teada, mis läheb inimestele korda. Tuleb teada nende muresid ja rõõme, teha koostööd ja olla üksmeelsed. Siis ollakse tugevad.

Türil meeldivad mulle korrastatud pargid, imekaunid lilled, toredad vaba aja veetmise võimalused. Tunnen, et Paide linn ongi jäänud vaeslapse ossa, sest ei kuulu Leader-programmi piirkonda – Türi on vallasisese linnana saanud tänu Leader-programmi rahastusele luua mõndagi põnevat ja toredat elukeskkonna kaasajastamiseks.

Väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured. Kuidas võiks see mõttetera kõlada, kui panna sõna „lapsed“ asemele „linnad“?

 Huvitav küsimus! Võib tõepoolest ka nii olla. Aga väikese linna suur mure on noorte ja tööealiste elanike lahkumine, mistõttu kannatab tulumaksu laekumine ja väljaminekud abivajajatele suurenevad. See teeb väikese omavalitsuse elu keeruliseks. Teisalt on plussiks väike kogukond, kus rohkem üksteist tuntakse ja seetõttu ehk rohkem ka hoolitakse.

Kui suur on teie enda pere?

Naljatades ütlen ikka, et meie pere on 5-liikmeline: mina, abikaasa, 10-aastane tütar, 14-aastane poeg ja meie pere täieõiguslik liige – 7-aastane taksikoer Lotte. Abikaasa haldab ja rendib Ambla vallavalitsusele kuuluvat Aravete Kardi- ja Vabaajakeskust. Aravete kardirada peetakse üheks parimaks kardirajaks Baltikumis ja seal käib sõitmas sportlasi ka mujalt maailmast.

Meie pere tegeleb kardispordiga juba üheksa aastat; poeg Karl tegi oma esimese võidusõidu 5-aastaselt ja tema võidusõitjakarjäär on edukas. Minust on saanud poja suurim fänn, kes ei suuda ühtegi võistlust vahele jätta. (Tõsi, Paidesse tööle asudes olen siiski pidanud esimest korda ka paarist võistlusest loobuma.)

Tütar on viis aastat tegelnud rühmvõimlemisega Paide Võimlemiskoolis.

Kuna oleme kõik üsna hõivatud, siis kõige toredamad koosveedetud ajad on need, kui oleme kogu perega, k.a. koer, võistlustel väljaspool Eestit. Olen tänulik, et mul on toetav ja armastav perekond.

Usutles JAAN LUKAS

 [fotoallkirjad]

PIDULISED: Järvamaa laulu- ja tantsupeol Türil – Paide abilinnapea Ülle Leesmaa, Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Toomas Tippi , ammune Kareda vallavanem ning endine Järva maavanem Üllar Vahtramäe, kes praegu töötab Türi vallavalitsuse arendusjuhina.

MAGUS KOHTUMINE VALIJATEGA: Torti lõikab Ülle Leesmaa – pilt on tehtud Paide Kultuurikeskuse valimisüritusel, kus toimus Keskerakonna saadikute kohtumine valijatega. Nagu näha, oli tordist kõvasti kasu – Ülle Leesmaa on nüüd Järvamaa pealinna üks juhte.

[esiletõste]       Paide abilinnapea ÜLLE LEESMAA: „Kohalikele ettevõtjatele on kasulik olla partnerid, mitte konkurendid. Meil valmis Järvamaa koostööportaal, mille põhimõte on – OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!“

Jaga |