Räige rünnak ametiühingute vastu

HARRI TALIGA,      16. november 2005


Enne Teist maailmasõda, vaikiva ajastuna tuntud aastatel likvideeris riigivanem Päts sõltumatud ametiühingud, asendades need suukorvistatud, valitsusele kuulekate kutsekodadega. Sarnast eesmärki taotleb hiljuti sotsiaalministeeriumis valminud töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu.

Võrreldes kehtiva seadusega ei anna eelnõu töötajate esindajatele midagi juurde, küll aga soovib haugata suure tüki nende tänastest õigustest. Esiteks käsitleb seadus töötajate esindamist usaldusisiku põhitööna ettevõttes, kus on palgal 500 või rohkem töötajat. Ametiühingute Keskliidu haruliitudes on põhitööst vabastatud usaldusisikuid 25.
Uus seadus teeks sellisele "luksusele" halastamatult lõpu – 24 tundi nädalas on eelnõu autorite arvates täiesti piisav aeg selleks, et viia tööandja antav teave kõigi töötajateni, analüüsida seda ning kujundada töötajate seisukohad ja ettepanekud, mis on ju konsulteerimise mõte. Väärib rõhutamist, et nii olulist töötajate esindajate õiguste kärbet pole eelnõu seletuskirjas vaevutud isegi põhjendama!
Teiseks soovib eelnõu jätta töötajate esindamiseks ette nähtud ajast ja töökoha kaitsest ilma ametiühingute valitud usaldusisikud. Ning vähe sellest – ametiühingud tahetakse kõrvale tõrjuda töötajate informeerimisest ja konsulteerimisest. Ometi peaks isegi sotsiaalministeeriumile teada olema, et Eestis toimib töötajate esindamine vaid seal, kus tegutseb ametiühing. Pealegi on ametiühingu kui töötajate kollektiivse esindaja põhimõte igati kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ühinemisvabaduse konventsiooniga, mille ka Eesti ratifitseerinud on.

Mis tagab ametiühingute suutlikkuse töötajaid esindada?
Põhjused on vägagi praktilised. Esiteks nõuab töötajate esindamine lisaks ajale põhjalikke majandusalaseid ja juriidilisi teadmisi. Ning mis eriti oluline – sõltumatust tööandjast. On ju ametiühingul olemas asjatundlikud spetsialistid, samuti rahalised vahendid, kui peaks osutuma vajalikuks täiendavate ekspertide palkamine või usaldusisiku kaitsmine tööandja eest. Ei maksa ametiühingut süüdistada selles, et see on ainus reaalselt toimiv töötajate esindusvorm.
Toimiva töötajate esindamise süsteemi lammutamist püütakse "põhjendada" asjaoluga, et Eestis ei moodusta ametiühingute liikmeskond töötajate enamust (nagu see on Põhjamaades). See otsitud ettekääne on ebapädev ega õigusta kuidagi kavandatud muudatust. Ametiühingute Keskliit on korduvalt rõhutanud, et ametiühingu olemasolu ei piira töötajate õigust valida endale usaldusisik. Seda kõike võimaldab ka kehtiv seadus!
Ei võta tööandjalt tükki küljest ega suurenda sendigi võrra tema kulutusi see, kui ta üheaegselt informeerib nii ametiühingute kui ühingusse mittekuuluvate töötajate usaldusisikut või kuulab ära mõlema arvamused. EAKL on alates 2002. aastast seda korduvalt nii kirjalikult kui suuliselt rõhutanud ka sotsiaalministeeriumile. Täiesti alusetud on ametnike absurdsed süüdistused, nagu ei sooviks ametiühingud pidada konstruktiivset dialoogi. Kõik EAKLi ettepanekud on seni kõlanud kurtidele kõrvadele.
Mingit kriitikat ei kannata kõlava nimega, kuid sisutühi peatükk "Informeerimine ja konsulteerimine". Selle napid viis paragrahvi ei sätesta isegi tööandja kohustust anda töötajate esindajatele teavet, rääkimata nende seisukohtade ja ettepanekute ärakuulamisest. Et kuningas on alasti, näeb igaüks, kes loeb ametiühingute seaduse paragrahvi 22. Selles on kehtestatud informeerimise ja konsulteerimise minimaalsed reeglid, mis kohustavad ametiühingut edastama tööandjalt saadud info kõigile töötajatele, samuti annavad töötajatele vähemalt 10 päeva tööandja ettepanekutele vastamiseks. Eelnõu tahab tühistada needki pea olematud normid.
Torkab silma, et tsiviliseeritud suhtluse elementaarsed põhimõtted segavad eelnõu autoreid nagu kurku kinnijäänud kalaluu. Ministeerium ei pea vajalikuks mingeid reegleid või protseduure töötajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks ega seal otsuste tegemiseks. Küll aga võimaldab eelnõu "valitud usaldusisiku" igal hetkel tagandada. Vaid võhik või demagoog suudab nimetada konsulteerimiseks olukorda, kus töötajate esindajatel puudub võimalus tööandjale vastata.

Usaldusisikute asemele tööandjate marionetid
Nii räigel kallaletungil ametiühingutele peab olema põhjus. Eeltoodust järeldub soov vabaneda sõltumatust töötajate esindajast, kes suudab olla arvestatavaks vastukaaluks tööandjale. Eelnõu autorid teavad suurepäraselt, et nende pakutud muudatuste tulemuseks oleksid mitte töötajaid esindavad usaldusisikud, vaid tööandja määratud kuulekad marionetid.
Kellele siis ikkagi ei meeldi, et kõigi raskuste ja takistuste kiuste on Eesti ettevõtetes vähehaaval tekkimas töötajate ja tööandjate partnerlus? Eesti riik on rahvusvaheliste lepingutega võtnud endale kohustuse luua tingimused, mis edendavad dialoogi tööelus. Miks ajab siis sotsiaalministeerium risti vastupidist poliitikat ja püüab töötajate esindamise niigi raskele teele veeretada uusi takistusi? Kas täidetakse kellegi tellimust või tegutsevad ametnikud taas kord omapead?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)