Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Linnapea Palts hakkas poliitikuks, kuid jäi vaid ärimeheks

MARET MARIPUU,      12. detsember 2001


Tallinna asjad käisid tõepoolest nii. Ärimees Palts jäi poliitikuks saades ärimeheks edasi ja unustas ära, et linn ei ole «just a business», mis peab tulu tooma, vaid koht, kus inimesed elavad selle elupaiga efektiivsusest ja tootlusest hoolimata. Kodu pidamine ei pruugi olla rentaabel, aga hotelli vastu vahetaks selle vähesed.
Idee laenata Tallinnale 1,5 miljardit krooni oli kantud sedavõrd irratsionaalsetest unistustest, et selle seletamiseks tuli võtta appi maailma tuntumaid audiitorfirmasid - PricewaterhouseCoopers (PwC). Nimetatud summa võttis nendegi hinge kinni ja nad arvasid lubatavaks «kõigest» 750 miljonit. Et aga tulemus polnud selline, mis rahuldaks tellija, s.o linnapea soovi, kuulutati linnakodanikule kalliks maksma läinud uuring salajaseks. Ja kui uuring ikkagi avalikuks tuli, oli linnapea varmas teatama, et ta sellest põrmugi ei hooli ja laenab peaaegu miljard krooni igal juhul - olemasoleva koalitsiooniga või ilma.
Selgus tõsiasi, et kõik Paltsi numbrid olid saadud, nagu ütleb niisugustel puhkudel rahandusminister ja Reformierakonna esimees Siim Kallas, kas arhitektuuriliselt - laest - või anatoomiliselt - imetud sõrmest. Kui kõrvutada seda kõike meie majandusliku konservatiivsusega, mis on toonud meile edu langeva Euroopa majanduse taustal, siis on ka PwC poolt hoiatuste saatel lubatud 750 miljonit laenu liiga suur.
Esiteks ei saa Tallinn ühe aastaga veel valmis. Veelgi hullem, valmis ei saa ka paljud tuleval aastal alustatavad objektid. Kui aga tänavu ülearu laenu võtta, pole järgmistel aastatel raha lõpetada pooleliolevaid objekte, rääkimata uute alustamisest. Intressid ja laenutagasimaksed tõmbaksid niigi pingelise eelarve hoopiski tühjaks.
Teiseks, kui üritada ühel aastal kõik kiiresti valmis ehitada, tõusevad ehitushinnadki hüppeliselt. Kokkuvõttes saame sama raha eest vähem koole ja teid. Aga oletagem vastupidist - Paltsi laenukavas on mingi osa tõtt
ning projektid õnnestuvad. Tulemuseks oleks niigi Tallinna kasu kreenis oleva regionaalpoliitika viimine täielikku koomasse või sügavasse merepõhja. Tallinna linna ja ettevõtluskeskkonna maksab kinni niigi kogu ülejäänud Eesti, nüüd tähendaks see vireleva riigi viimist kehtiva rüütelkonna pärisorjusesse vaata et igaveseks.
Tallinna linnapea väidab, et kui ta suurt raha oma suurtele sõpradele ei saa, jääme kõige «vegeteerivamaks linnaks piirkonnas». Paistab, et Eesti Vabariik hõlmatava piirkonna sisse ei käi. Muidu oleks ta ehk tähele pannud, et siinsamas Sauelgi ja Keilas muutuvad puumajade aknad aiva pimedamaks, sest 60-vatiseid pirne ei suudeta enam osta. Koolide, teede, majade, väilade superehitus, mis spurdib ette meie võimalustest neid hallata ja üleval pidada, tähendab ka Tallinna elanikult suurema raha kasseerimist selle kõige katteks aastataguses tulevikus, s.t. üürihindade kasvu, bussipiletite kallinemist, toiduainete hindade tõusu jne. Lisaks langeb tallinlase õlule ka tänase hiigellaenu tagasimaksmine. Väljakäidavad ostapbenderlikud projektid käivad üle jõu neilegi, kes peaksid neid teostama hakkama ja tulemusi oleks kaks: tööde hinna tohutu tõus pluss välisfirmade lühiajaline superteenistus väljaveetava tuluga. Meile jääksid need summad kui lootusetu ja seletamatu võlg Tõeline liberalism ei ole poliitikute-ärimeeste kahtlane kokkumäng, vaid vaba konkurents, millest tuleneb iseenesest ka enam-vähem proportsionaalne areng. Fakt, et Rapla on Tallinna linnapeale teisel planeedil asuv pärismaalaste reservaat, viitab sellele, et plaanimajandus on mõte, millest loobumine on vaimselt raskemgi, kui arvatud.
Kui Tallinna linna võlaafäär peaks läbi minema, siis pole tähtis, kas hakkame nime poolest Liivimaaks või Estlandiks - tegelikult Kilpla sobiks paremini - aga meile jääb üle vaid lohutus Pühakirja liberaalsest tõlgendusest: et ehk mitte kõiki patte ei nuhelda isadelt laste kaela, ka eelarve-patte. Reformierakond aga arvestab peale lootuse ka teadmistega, mis Eestile senise edu on toonud - laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua.
Aga on vist ikka tõepoolest nii, et kui Jumal kedagi tõesti karistama hakkab, siis läheb ta kõigepealt mõistuse kallale ja unustab lubaduse anda seda koos ametiga. See ongi Tallinnas juhtunu sügavam sisu.

Kui Tallinna linna võlaafäär peaks läbi minema, siis pole tähtis, kas hakkame nime poolest Liivimaaks või Estlandiks - tegelikult Kilpla sobiks paremini

Viimati muudetud: 12.12.2001
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail