Bonnieri, Lenini ja Stalini preemia

Valitsuse valimiskampaaniaks kasutatav ajakirjanik, kes ei suuda isegi pärast info kandikul kätteandmist valitsuse enda poolt kirjutada artiklit ilma valetamata, kes hiljem MITTE KORDAGI pole vaevunud selgitama, miks tema esimene artikkel algas lihtsalt otsese valega olematust dokumendist, kes järgnenud suure tõmblemise aja istus sisuliselt kuskil urus (arusaadavatel põhjustel, kuna ta poleks suutnud selgitada ühegi oma artiklis sisalduva info päritolu, juba ta esimese lause lükkasid tema "informeerijad" hoogsalt ümber), kes vaikis kannapealt, kui Reformierakonna ja IRL poliitikud arvasid, et Savisaare reeturiks kuulutamine ei kanna vilja, kes ei oska isegi kirjutada teisiti kui nõretava paatosega opositsiooni mõnitades jne - Tuuli Kochile preemia andmine annab Eestile selge sõnumi, et valetada võib, kui sinu tööandjad on Stenbocki majas. Samuti pole ajakirjanikul vaja muretseda millegi muu pärast, nagu näiteks oma väidete tõestamine, võimalikud juriidilised süüdistused jmt. Kõigele lisaks on valitsuse tööriistale siis ka tagatud preemia. Ajakirjanikud, olge alati Reformierakonna teenistuses ja te saate Bonnieri, Lenini ja Stalini preemiad, vastavalt sellele, millist võimu sm Ansip parajasti esindab.

Jaak Kaljolik kräpp.

Allikas: PM kommentaarium 1.03, „Savisaare idarahaskandaali paljastajale Bonnieri preemia", alias „hõm"

Jaga |