Omavalitsus seisab inimesele kõige lähemal

Vägikaikavedu riigi ja omavalitsuste vahel on minu arvates ületanud igasuguse mõistliku piiri. Kahjuks ei saa me selles kontekstis enam rääkida partneritest, vaid peame tõdema vertikaalset võimujaotust. Riik käitub vanema vennana, kes oma suures tarkuses teab kõike kõige paremini - kui tahab, siis muudab kohaliku omavalitsuse juhtimiskorda, kaotab makse, kärbib tulumaksu laekumist ja annab uusi kohustusi, kuid nende täitmiseks raha eraldamata.

Keskerakond on läbi aegade pidanud tähtsaks omavalitsuste toimetulekut ning nende tugevdamist. Ilma koostöö ja suhtluseta ehk ilma partnerluseta ei saa kahjuks partnerite koostöö toimida. Täna näeme halba näidet maamaksu eelnõu juures, kus riik väga selgelt karistab kogu Eestit. Rahaline kompenseerimismehhanism on seaduseelnõust täiesti välja jäänud. Olgem ausad, maamaks on üks tõsisemaid fiskaalpoliitilisi meetmeid, mille läbi saab kohalik volikogu oma rahanduspoliitikat suunata.

Läinud nädalal toimus Keskerakonna omavalitsuskogu aastakoosolek, mis rõõmustas mind. Rohkearvuline osavõtt näitab selgelt, et meie erakonnale on olulised omavalitsusüksustega seotud teemad ning mure tuleviku pärast. Suur huvi on mõistetav, sest kohalike omavalitsuste eelarvetulude vähendamine ja sellest tulenev võimekus osutada avalikke teenuseid on kitsenenud. Kohtadel oodatakse praktilisi ja sisulisi lahendusi nendele probleemidele.

Üheks näiteks murekohast on perearstid. Paljud tulemuseta lõppenud konkursid on märgatavalt halvendanud elamistingimusi keskustest eemal. Siinjuures võiks kehtivale olukorrale olla alternatiiviks see, et esmatasandi arstiabi on teenus, mida pakuvad lisaks praegusele süsteemile ka kohalikud omavalitsused - eeldusel, et munitsipaal-perearstidel on olemas haigekassa toetus. 

Ligi 20 aastat on räägitud haldusreformist, mille peamiseks vaidluskohaks on olnud omavalitsusüksuste arv. Olgu siis selleks 226 või 15 + 5. Silmaga nähtavaid tulemusi on olnud üpris vähe. Näib, et valitsusel on üksjagu mõttekas hoida siin dünaamilist tasakaalu - kas teeme haldusterritoriaalse reformi ära või ei tee, see oleneb meist!

Mis siis ikkagi võiks olla võti, mis avaks enamikku osapooli kaasava protsessi? Pakun tõsiselt tegusa koostöö omavalitsuste vahel, kuhu on haaratud ka kolmas sektor, ning ühiselt siis tugeva surve avaldamise keskvõimule. Tõsi, see tee on hoopis keerukam, aeganõudvam, ning kindlasti on raske ka uute rahastamispoliitikate kokkuleppimine erinevatel tasanditel. Esmajoones tähendab see kohalike omavalitsusüksuste ja avaliku teenuse teaduspõhiste miinimumstandardite väljatöötamist. Meie omavalitsuskogu on seisukohal, et demokraatlik riik saab territoriaalseid muutusi esile kutsuda pigem selgepiiriliste teenuste, motivatsiooni ja stiimulite loomise kaudu, kui läbi sunnivahendite.

KESKMÕTE: Vägikaikavedu riigi ja omavalitsuste vahel on ületanud igasuguse mõistliku piiri.

JÜRI RATAS, Riigikogu aseesimees, Keskerakonna omavalitsuskogu esimees

Jaga |