Milles on edu võti?

HEIDO VITSUR,      14. veebruar 2007


Me soovime kõik, et Eestil läheks hästi. Meil on vaja, et ka saja aasta pärast oleks see maa eestlaste maa, sest muidu oleksid mitme põlvkonna pingutused ja loobumised olnud asjatud. Selleks on meil vaja püsima jääda võistluses meist palju kordi rikkamate ja kogenenumatega. Me ei saa end teha suuremaks, kuid püsimajäämiseks peame olema arukad, andma endale selgelt aru, milles peitub meie võimaliku edu võti, ja milles mitte.

Kindlasti ei olnud meie edu aluseks minevikus, ega saa olema ka tulevikus, asjaolu, et Eesti võttis kasutusele astmeteta tulumaksu, nagu väidab peaminister Ansip. Kahtlemata kirjutab Andrus Ansip end selle kategoorilise väitega igaveseks majandusteooria ajalukku ja saab lühinägelike kahmajate lemmikuks.
Maailma ülikoolide ja autoriteetsete pankade, nüüd ka Rahvusvahelise Valuutafondi ja liberaalse majandusajakirja Economist kinnitusel on siiski vaieldamatuks tõsiasjaks läbi aegade olnud ikkagi see, et ei maksustamise viisil ega ka maksukoormuse suurusel pole kunagi olnud ühemõttelist mõju riikide majandusarengu kiirusele. Seda pole tal ka Eestis.

Edu ja läbikukkumiste kohta erinevate maksukorralduste foonil on võimalik tuua igasuguseid näiteid. Ja see on ka arusaadav, sest riigi edu või ebaedu jaoks on palju olulisemad hoopis muud tingimused. Millised need on, pole saladus. Edu saavutamiseks on kõige tähtsam heal tasemel sotsiaalne ja füüsiline infrastruktuur, ehk: haritud ja terve rahvas, korras teed ja sidevõrgud, ajakohane energiamajandus, turvaline elu.

Peaks olema lihtne ja arusaadav igale ratsionaalselt mõelda suutvale inimesele. Samas on aga selge seegi, et kõik need asjad, millest iga maa edukus sõltub, maksavad, ja maksavad palju, ning nende eest saab maksta üksnes selle maa rahvas ise.

Ja just siit algavadki raskused, sest need, keda ei huvita oma maa tulevik, vaid kelle mõtted ja otsused on kantud soovist täna ratsa rikkaks saada, pole huvitatud homse, veel vähem aga ülehomse peale mõtlemisest. Paraku ongi ratsa rikkaks saada võimalik ka siis, kui jätta enamik tulevikku suunatud investeeringuid tegemata. Jätta liiklussõlmed välja ehitamata, maanteed ja sillad renoveerimata, haiglad, haridussüsteem ja teadus vajalikul tasemel finantseerimata ja ümber korraldamata. Jätta see kõik vajalik tegemata lihtsalt sellepärast, et isiklikku lühiajalist kasu on mõne arvates kõige lihtsam saada makse alandades… Seda juhul, kui su maksustatav tulu on piisavalt suur. Nii suur, et võiksid ennast lugeda 15 tuhande suurima sissetulekuga inimese hulka Eestis. Sest alles siis hakkab 16–160 tuhande krooni suurune täiendav tulu aastas üksikisiku tulumaksu neljaprotsendilisest alandamisest korvama seda kahju, mida kõik inimesed kaotavad avalike teenuste kvaliteedi ja hulga halvenemise läbi.

Kuid mis kõige halvem – Eestist ei saa siis kunagi arenenud riiki. Riikide arengutaset ei mõõdeta üksikisiku tulumaksu määra, veel vähem selle tasasuse järgi, vaid hoopis teede tasasuse alusel, teaduslaborite taseme ja tuntuse, patentide arvu ja selle riigi nimesilti kandva kõrgtehnoloogilise valmistoodangu järgi.

Kõige huvitavam on aga peaministri hüsteerilise kaitsekõne juures see, et astmelise tulumaksu vastu kõneldes ei räägi Ansip sõnagi ettevõtete maksustamisest, mis on riigi majandusarengu seisukohalt palju olulisema tähtsusega kui üksikisikute maksustamine.

Karm tõde aga on, et samal ajal kui maksustame oma jõukaid kodanikke Euroopa Liidu kõige madalamate maksudega, on meie ettevõtete tulud maksustatud kas keskpäraselt või kõrgelt ning, mis veel halvem, täiesti sõltumatult sellest, kas ettevõtte kasum läheb arendustegevuseks või veetakse Eestist välja.

See, kas tulumaks on astmeline või mitte, ei muuda aga ettevõtete konkurentsivõimet turul karvavõrdki, sest astmelisus iseendast ei tõsta maksukoormust, vaid üksnes jaotab seda ümber: väiksemapalgalised maksavad vähem ja kõrgepalgalised rohkem. Maksusumma ise aga ei muutu, kui eesmärgiks pole just maksude suurendamine. Aga sellise soovi korral on täiesti ükskõik, kas astmeid on üks või mitu. Üksikisiku tulumaksu astmelisus aga ei huvita siin ilmas ühtegi ettevõtjat senikaua, kuni üldine üksikisiku tulumaksu tase jääb muutumatuks.


KESKMÕTE:
Eduks on kõige tähtsam haritud ja terve rahvas, korras teed ja side, kaasaegne energiamajandus ning turvaline elu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (38)