Nädala juubilar AUGUST WEIZENBERG 170

04. aprill 2007


Esimene eesti kujur August Weizenberg (6.04.1837–22.11.1921) sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Ritsiku kõrtsikohas ja kasvas läheduses Jaani-Mihklil kingsepa perekonnas.

Varases eas teenis ta päevilisena ja tisleriõpilasena Karste mõisas, hiljem tegi tisleritööd Erastveres (1858–62). Mööblinikerdamises kogemusi omandanud noormees pääses õnneliku juhuse tõttu Frankfurti Oderi ääres, seejärel Berliini, kus täienesid tema oskused sel ametialal. Fr. R. Kreutzwaldi soovitusel pääses Weizenberg õppima Peterburi, Lääne-Virumaaga seotud kujur Alexander Bocki ateljeesse, sealt edasi Kunstide Akadeemiasse. Vaheldusid töökohad Tartus, Berliinis, Münchenis, Roomas. Weizenbergi parimad loomeaastad möödusidki Roomas.

1882. aastat võib pidada Weizenbergile loominguliselt traagiliseks – ta pidi läbi elama oma elu suurima pettumuse. Nimelt oli 1881. aastal välja kuulutatud võistlus revolutsionääri käe läbi langenud keiser Aleksander II monumendi tegemiseks. Eesti skulptor oli kindel, et just tema saab ühe neljast auhinnast; nende suurus oli 2000–6000 rubla. Ta esitas võistlusele koguni kaks kavandmudelit, kuid auhinda ei saanud.

Oma „Eesti kunsti ajaloos" on professor Voldemar Vaga sapiselt väitnud, et sellest loomehoobist olevatki alanud Wizenbergi kui skulptori allakäik. Igatahes tsaaridega tal mitte kuidagi ei vedanud. Kui 1900. aastal õnnestuski tuttavate kaasabil toimetada Tsarskoje Selo Suurde lossi keisri ja keisrinna büst ning kujuri sõbrad lubasid, et juhivad peatselt saabuva isevalitseja tähelepanu ilusatele rinnakujudele, siis Nikolai II küll nägi Weizenbergi loodut, kuid neid omandada ei soovinud.

Alates 1912. aastast oli August Weizenberg vahetult seotud Tallinnaga. 1914. aastal algas tema töö linna kunstiväärtuste järelevalvajana. Seega oli esimene kujur ka esimene kunstikaitseinspektor.

Weizenbergi poolt Eestis korraldatud näitused olid esimesed siinsed skulptuurinäitused.

Tunnustuseta Weizenberg päriselt ei jäänud – Tallinna kaupmehe Kochi jt. tellimusel valminud skulptuur "Hamlet" tõi auhinna Pariisi näituselt.

Suurest huvist eesti mütoloogia vastu tekkis taiduril soov püstitada Tartusse Toomemäele Vanemuise kuju ja Tallinnasse Kalevipoja ema Linda kuju. Esimene, marmorisse raiutud "Linda" variant valmis 1880. a. ja asub nüüd Tallinnas kunstimuuseumis. Alles 1920. a. sai teoks skulptori ammune soov – muistse valitseja Kalevi haua, Toompea äärde Rootsi kantsile püstitati Roomas pronksi valatud leinava Linda kuju. Seda paika tuntaksegi nüüd Lindamäena.

Weizenbergi taiestest on kõige isikupärasemad tema muinasteemalised teosed, eesti kunstmütoloogiast inspireeritud "Linda", "Koit" ja "Hämarik". Kaht viimast kasutati noore Eesti Vabariigi 100-margastel rahatähtedel.
Kujuri üheks silmapaistvamaks tööks peetakse büsti "Ema portree", mille ta modelleeris Tartus 1878. aastal – aasta enne ema Liisa surma.

Weizenberg oli esimene eestlasest kujur, kelle loodud hauasambad hakkasid kaunistama meie surnuaedu. Esimese hauasamba "Lootus" (marmor, 1893) tellis Viljandi raehärra Rosenberg oma abikaasa Sophie mälestuseks.
Ka omaste kalmudele Tartus ja Kanepis tegi ta hauaskulptuurid – see oli tolle aja kohta ainulaadne. Tartus kaunistavad Weizenbergi loodud taiesed Johann Voldemar Jannseni ja Mihkel Veske kalmu ning perekond Jugari rahulat.

Tallinnas elas Weizenberg Kadrioru lossi merepoolses tiibhoones, kus ta suri 22. novembril 1921. Skulptor on maetud Tartusse Raadi kalmistule.

Kanepi–Otepää maantee äärde paigutati 1964. aastal graniitkivi kirjaga "Selles paigas sündis 6. IV 1837. a esimene eesti kujur August Weizenberg. 1837–1921".
2006. aasta oktoobris jõudsid kodumaale August Weizenbergi loodud eesti kirjandusklassikute portreed – Soome Kirjanduse Selts andis KUMU-s eksponeerimiseks Ferdinand Johann Wiedemanni, Anna Haava, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Lydia Koidula skulptuurportree, mis on loodud ajavahemikus 1880–1893.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)