Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eestlaste väljaränne - kellele kasulik?

MART OJASALU,      13. veebruar 2013

Meedias on Eesti elanikkonna kiire kängumine - väljaränne nii Skandinaaviasse kui ka ingliskeelsetesse riikidesse - päevakohane teema, kusjuures ühiskonnas on hinnang sellele protsessile diametraalselt vastupidine. Valitsus käsitleb eestlaste hoogsat väljarännet normaalsena: avatud globaliseeruvas maailmas on inimeste vaba liikumine üks tähtsamaid poliitilisi vabadusi, ja selles polevat mingeid ohte Eesti riiklusele.
 

s334 

Veelgi enam, väljaränne avardavat võimalusi välisriikides õppida ja töökogemusi saada, mis olevat Eesti riigile igati kasulik, sest omandatud teadmised ja teenitud rahad voolavat Eestisse tagasi. Seega samasugune seletus, mis eestlastest sõjasulaste tegevusele Afganistanis - sealt saadavat kogemusi, mida rakendada nn idapoolse põlisvaenlase vastu.



Kalevipoeg ei taha koju tulla

President Ilves on alustanud isegi nn talentide kodumaale tagasi kutsumise kampaaniat, mis nagu peaks praktikas tõestama valitsuse seisukohtade õigsust, s.t koju naasva Kalevipojana eesti kodu rikkaks kasvatama.


Valitsus näeb riigis vohavat tööpuudust leevendava ventiilina keskastme tööjõu väljavoolu eeskätt Soome - piirkonda, kus eestlased saavad keeleliselt paremini hakkama, ning tekivad lootused teenitud raha kulutada Eestis. Sotsiaal-perekondlik mõõde pole valitsuse silmis oluline.


Mõned majandustegelased ja Keskerakond käsitlevad eestlaste väljarännet aga kui Reformierakonna majanduspoliitika krahhi ja riigi vaesumise olulist põhjust. Sest kui pole tööinimesi, pole ka rikkust tulemas. Demograafid annavad ridamisi SOS-signaale rahvastikustruktuuri pöördumatust halvenemisest ja sisepingete suurenemisest, mille üheks mõõdikuks on olnud rahvaarvu langemine 1,28 miljoni piirile.


Kahe vastandliku seisukoha klaarimiseks on otstarbekas vaadelda analoogilisi protsesse Euroopa lähiminevikus ja tänapäevas ning globaalses majanduses tervikuna.



Michael Bloombergi rõõm ja meeleheide

Äsja saime USA väljaande Capital New York vahendusel teada, et New Yorgi linnapea Michael Bloombergi unistus tasuta ühistranspordist on täitunud Tallinnas ja tema kodulinnas toimub selle teostamine alles tulevikus. Tallinn osutus hiidlinnale teenäitajaks.


Kogenud poliitik Michael Bloomberg on aastaid juhtinud New Yorki, linna, mis aastasadu on olnud USA-sse sisserände väravaks. Sisserändajaid tervitab Vabadussammas, mille tõrvik annab signaali - ida poolt tulla, et jääda ja üles ehitada uut paljurahvuselist ingliskeelset multikultuurset ühiskonda.


Sisserännanutest oli arvukamalt sakslasi, inglasi, iirlasi, itaallasi, venelasi ja juute. Nii on New York sajandite jooksul endasse tõmmanud kümneid miljoneid immigrante, kusjuures USA elanike arv kasvab seniajani mühinal tänu sisserändele.


Milles siis seisab Bloombergi närviline meeleheide? Ei milleski muus kui immigratsioonijõe ootamatus pöördumises vastupidisesse suunda! Hiina uudistekanali China Org andmeil avaldas Bloomberg tõsist muret USA ülikoolides ja teaduskeskustes õppivate noorte hiinlaste 72-protsendise kodumaale tagasirände üle kohe peale stuudiumi lõppu. Sellega tekitatakse USA majanduselus oluline planeeritud „ajude" puudujääk. Selle riigi arengu olulisemaid tegureid on olnud „ajude" sissemeelitamine kogu maailmast ja nende töö USA hüvanguks. Tänane „ajude" vastupidine voolamine on seda ootamatum, et Hiina elustandard on palju kordi madalam kui USA-s.


Olukorda ei selgita ka väidetav Hiina võimude repressioonipoliitika hiinlastest üliõpilaste vanemate suhtes, sest väljaränne Hiinast õpingutele lääneriikides on vaba, isegi soositud.

 

Mis on siis ikkagi põhjuseks, et noored hiinlased kiiresti pöörduvad „inimvabaduste ja demokraatia lipulaevalt" tagasi „autoritaarsesse ja represseerivasse puna-Hiinasse"?


Põhjus on lihtne: esmaseks teguriks on ülikiire tehnoloogiline areng, mis väljendub selles, et Hiina tõukas 2010. aastal USA maailma suurima tööstusmaa troonilt, kus see oli valitsenud alates 1895. aastast. Noori hiinlasi julgustab kodumaise elustandardi kiire tõus, piiride avatus ja riigi abipaketid kojupöörduvatele spetsialistidele, võimalus alustada eraettevõtlusega ka „kommunistlikul" maal.


Seega elatustasemete suur vahe USA kasuks ei vähenda välismaal õppinud noorte hiinlaste jaoks kodumaa kiirema arengu olulisust.


Teiste sõnadega, jutt kõrgema töötasu ainutähtsusest ei kaalu üles häid töövõimalusi kodumaal. Usk kodumaasse on võimas tegur; see ongi see, mida Eestis napib.


Kui eestlasest või hiinlasest immigrant omandab hariduse välismaal ja töötab seal kogu parima tööea, siis ta on oma kodumaa tarvis negatiivse väärtusega, s.t kaotatud on koolitusraha kui rikkuse ressurss. Tulevikus pole ka pensionärist immigrandi tagasipöördumine sünnimaale ja sängitamine kodumulda miski muu kui ebaõnnestumine, kuigi vanurihoolduse-äri Eestis väidab vastupidist. Samuti on ka väliseestlase põrmu karbikeses kodumaa mulda matmine ei miskit muud kui tilluke kodumaine äri, pealegi ajutine ja kurb äri.



Soomlased läksid ja jäid Rootsi

Soome väljarändekogemus on eestlastele õpetlik. Paljud nooremad eestlased ei teagi, et aastatel 1950-1970 rändas Soomest igal aastal Rootsi tuhandeid parimas tööeas inimesi. Põhjuseks sealne kuni 30% kõrgem töötasu, võrreldes tolleaegse Soomega. Intensiivne väljaränne toimus industriaalajastul, kui tootmine laienes võimsalt ja virgad töökäed oli oodatud kaup.


Ajakirjanduse andmetel elab täna Rootsis umbes 400 tuhat Soome juurtega rootslast. Just rootslast, sest kolmanda põlve puhul ei saa rääkida enam soomlastest, vaid soomepärase nimega rootslastest.


Murrangulisel 1990. aastal pidasid Soome majanduslehed Nõukogude Liidu suurimaks sigaduseks eesti rahva vastu Soomest kaks korda madalamat elustandardit. Sõjast oli möödas 45 aastat, kuid vahe oli kärisenud kahekordseks eestlaste kahjuks.


Tõeline sigadus, jah!



Eesti paradoksid

Tänase Eesti elu paradoks on aga groteskne: Eesti nagu oleks 20 aastat kommunismist vaba iseseisev riik, NATO liige, aga elustandardi vahe Soomega on endiselt kahekordne või pigem käriseb veelgi suuremaks.


Siin pakuvad mõtlemisainet 1992. a kehtestatud majanduselu korralduse ideoloogiline mudel, mida tunneme nn Kama-Hänni „eduka" omandireformina, ja nn Mart Laari „üliedukas" maksupoliitika, mida pidavat imetlema kogu maailm, eeskätt Vladimir Putin isiklikult.


Kui soomlaste väljarännet Rootsi põhjustas kolmandiku võrra kõrgem palk, siis tänase Soome tunduvalt kõrgem palgatase on teinud Eestist tööjõudoonori, kes varustab naabermaa majandust konkurentsivõimelise tööjõuga. See on Soome riigi jaoks suur võit.


Tänase olukorra jätkumine on Eesti majandusele katastroofiline. Seda ei kompenseeri Pakistani, Bangladeshi või Ekvatoriaal-Aafrika tööstiil ja tööjõud, millest unistab Tööandjate Liidu juht Tarmo Kriis.


Praeguse olukorra põhjused ulatuvad aega, kui Lääne investoreid meelitati meie riiki eestlaste odavat tööjõudu reklaamides. Kodumaistel ettevõtetel lasti samal ajal rahulikult hääbuda, sest valitsuste suunaks oli Lääne investoritele ülisoodsa maksupoliitika kujundamine ja kasumite vaba väljavedu nn muude investeeringute nimetuse all.


Ebakompetentne valitsus peale retoorika lahendusi ei paku. Maksuvaba miinimumi väike kergitus ei tööta - täna eestlased lähevad ja jäävadki võõrsile. Igaveseks.


MART OJASALU, ettevõtja Harjumaalt



[esiletõste] Soome tunduvalt kõrgem palgatase on teinud Eestist tööjõudoonori, kes varustab Soome majandust konkurentsivõimelise tööjõuga. See on Soome riigi jaoks suur võit.


[fotoallkiri]

ALGAS MAO AASTA: Kadriorus tähistati 10. veebruaril Hiina kalendri järgi saabunud Mao aastat. Hiina ise aga on üha rohkem teema kõikide maailma riikide jaoks. Mart Ojasalu kirjutab, et erinevalt Eestist tahavad Hiina noored pärast õpinguid lääneriikides minna koju tagasi.

 



Viimati muudetud: 13.02.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail