Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

„Kokku seatud vastavalt N.S.V.Liidu seadustele ja korrale“

ALLAN ALAKÜLA,      06. september 2006


Eesti Ekspress on teinud pisut arhiivitööd Arnold Rüütli tausta selgitamiseks. Toomas Hendrik Ilvese ebaselged tagamaad pole meie meediat uurima meelitanud, kuigi Eesti Riigiarhiivi hoidlas lebab ilma igasuguse juurdepääsupiiranguta Ilvese ema Iraida lapsendamise toimik. Huvilisel tekib seda lugedes rohkem küsimusi kui vastuseid.

Kusagil Balti Raudtee Taitsõ jaamas Tihvinka külas majas nr 10 elanud omal ajal keegi Peeter Peetri poeg Siitam ja Jelizaveta Vassili tütar Tshistoganova. 1928. aasta 21. augustil pöördunud need Nõukogude kodanikud Reveli–Haapsalu rahukohtu poole palvega (!), milles nad annavad teada oma nõusolekust (?) nende tütre Iraida Siitami lapsendamiseks Tallinnas Uus-Hollandi tänaval elava Peeter ja Aleksandra Rebase perre.

Nõukogude välisministeerium seadustas inimsmugeldamise

„Lapsendamine on kasulik lapsendatava jaoks, kuna meie ei suuda vahendite puudumisel anda talle vajalikku kasvatust. Lapsendajad on aga jõukad inimesed ja Aleksandra Vassili tütar Rebane on lapsendatava ema õde ja lapsendatava ristiema," kirjutasid toona poolteiseaastase Iraida pärisvanemad.
Dokumendi kuupäev ja Peeter Siitami allkiri on lisatud teise sulepeaga, kuid samal päeval, 21. augustil, on selle ehtsust kinnitanud Leningradi Riikliku Notarikontori nr 1 notari asetäitja Kolpenski.

Juba järgmisel päeval, 22. augustil, on dokumendil oleva notari ja pitsati ehtsust kinnitanud Välisasjade Rahvakomissariaadi Leningradis asuva agentuuri õigusosakonna juhataja. 1928. aasta 7. septembril on Eesti Vabariigi peakonsul Leningradis Lohk lisanud tunnistuse, et „käesolev dokument on N.S.V. Liidu seadustele ja korrale vastavalt kokku seatud".
1928. aasta 24. oktoobril andis Leningradis Gribojedovi kanali ääres asunud elamuühistu Nr 107/6 Reveli–Harju kohtule esitamiseks tõendi, et Jelizaveta Tshistoganova on ilma igasuguse varata, puudustkannatav, töötu ja oma mehest Peeter Petrovitsh Siitamist lahutatud.

Mis on ikka täitsa uskumatu lugu. Oli ju see laps Nõukogude Liidust illegaalselt välja viidud. Pealegi taotleti või nõustuti lapsendamisega ametlikult nõukogude inimeste vaesuse ja kapitalistliku Eesti pere jõukuse motiivil. Seejuures perekonda, kes Toomas Hendriku enda mälestuste järgi käis Tallinnas tihedalt läbi Nõukogude riigi surmavaenlaste – valgekaartlaste tipp-seltskonnaga. Kas tõesti oli see seik Eesti poliitikute elust Magnus Ilmjärve uurimusi uskudes detailselt informeeritud Nõukogude eriteenistustele teadmata?

Rebased Pätsi klannis

Peale Nõukogude seaduste ja korra järgimist tekib mõistagi ka küsimus, kuidas oli lugu Eesti seaduste ja korraga? Katsuge praegu siin lapsendada illegaalselt riiki sisse smugeldatud last!
Iraida puhul oli see võimalik, sest lapsendamise juures olid kaasatud tugevad eestkostjad ehk klann nagu ütleks selle kohta praegu Hans H. Luik.
Lapsendaja Peeter Rebase vend Hans Rebane oli 1927. aasta detsembrist kuni 1928. aasta detsembrini Eesti välisminister. Hans säilitas koha Konstantin Pätsi Põllumeeste Kogude juhttuumikus ka ministriametita jäädes, kui ta pargiti saadikuks Soome. 1934. aastal räägiti temast juba kui Pätsu propagandatalituse juhi kandidaadist. Pätsu Venemaaga seotud klannisidemete peale on Hans H. Luigele kuuluv Eesti Ekspress väga maias. Sellesama klanni seosest Rebaste/Ilveste perega eelistatakse aga vaikida.

1929. aasta 24. jaanuaril on Tallinna Vaestelastekohus andnud välja tõendi, et Iraida Siitami lapsendamise puhuks on alaealise eestkostjateks määratud Johannes Janson ja Richard Devid. Need mehed olid toonases Tallinnas tõelised tuusad.
„Tallinna legendaarseim restoran oli Harju tänava linnamüüripoolses otsas asunud Kuld Lõvi. 1817. aastast hotellina tegutsenud maja sisaldas 70 numbrituba, mis kolmekümnendate keskpaigas kapitaalremondi käigus varustati kõik sooja veega (enne oli vaid kaks dushiruumi ja üks kemps korrusel). Restoranis oli söögisaal 150 inimesele ja 12 kabinetti. Kabinet oli tollal paljudes restoranides levinud viis segamatult süüa, vestelda ja muudki toimetada. Selge, et kabinet oli hea pinnas ka prostituutide tegevusele./.../ Teine restoranikultuuri alustala oli 1850. aastast tegutsev hotell St. Petersburg. Neid kahte maja juhtisid vaheldumisi Johannes Janson ja Richard Devid. 1941 saadeti mõlemad Siberisse ja sugugi mitte sealset restoranikultuuri tõstma," ironiseeris Eesti Ekspressis veinikriitik Kalev Kesküla.

Küsimuste küsimused

Küsimusele, millal ja kuidas kuni poolteiseaastane laps üle raudse eesriide Eestisse toimetati, toimik valgust ei heida. Lugedes kaasaegsete mälestusi (näiteks Voldemar Teppich-Kasemetsa memuaarid Leningradis tegutsenud eestlaskonna elust 20-ndate aastate keskel, mis on taasavaldatud 2001. ja 2002. ajakirjas Akadeemia), ei jää kahtlust, et salaja üle piiri käimine oli riskivabalt võimalik üksnes Nõukogude eriteenistuste osalusel.
Arvestades hoogu ja sujuvust, millega käis Nõukogude riigis sealt illegaalselt välja viidud lapsele paberite vormistamine, on täiesti põhjendatud oletus, et Nõukogude pool osutas sellega Rebaste perele teene, mis eeldas vastuteeneid. Kui dokumendid nende teenete kohta ilmuvad välja Hans Rebase sugulase Toomas Hendrik Ilvese presidendiks saades, oleks see Eestile sama kahjulik kui Lennart ja Georg Meri tabanud süüdistused koostööst KGB-ga.

Küsigem: millest on tingitud Ilvese nii valulik reaktsioon Kesknädala ja ka kõikide teiste seda teemat käsitlenud väljaannete küsimustele? Juba on Mart Ummelas Eesti Raadio „Rahva Teenrites" tõstatanud küsimuse: kas seoses ilmselgelt kahtlaste adopteerimise asjaoludega on Rootsis sündinud Toomas Hendrik Ilvesel üldse seaduslik õigus sünnijärgsele Eesti kodakondsusele, mida presidendilt nõuab põhiseadus?
Päris suur küsimärk kerkib sel juhul ka Ilvese ema nimel toimunud Ärma talu tagastamise seaduslikkuse kohale. Ainult asjaolu, et Ilvest esindas omandireformis Ülemnõukogu saadik Ülle Aaskivi isiklikult, ei muuda veel toimunud protsessi iseenesest seaduslikuks.
Küsitavusi tekitab ka Ilvese vanaema rahvuse küsimus. Mõistagi pole probleem rahvuses, vaid selles, et Ilves ise on mitmes kohas raiunud, et tema vanaema oli venelanna, samal ajal kui pole vaibunud versioon, et õed Tshistoganovad on päritolult karaiimid.



Viimati muudetud: 06.09.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail