Astmeline tulumaks võib muutuda efektiivseks makromajanduslikuks abinõuks

OLEV LAANJÄRV,      23. august 2006


Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip hoiatab 11. augusti Eesti Päevalehes astmelise tulumaksu eest, mis keerab tema sõnade kohaselt pea peale senise majandussüsteemi. Praegune majanduspoliitika on aga peaministri sõnade kohaselt taganud meile suure majanduskasvu tulemusena nauditavad viljad ning ühtlasi välistab praegune majandussüsteem tema sõnade kohaselt võlgu elamise lastelaste arvelt.

Peaministri seisukohast jääb pisut arusaamatuks see, et kui Eesti majanduse kriitilisse seisu viinud laenubuum on aset leidnud just praeguse majanduspoliitika ajal, milles siis on seisnenud Reformierakonna tegevus lastelaste arvelt võlgu elamise vastu või piiramiseks? Tegelikkuses on just viimaste aastate jooksul hakatud võtma pikaajalisi laene, millest suur osa ületab ühe inimpõlve eluea. Selgusetuks jääb ka see, kuidas soodustab peaministri arvates astmeline tulumaks lastelaste arvelt võlgu elamist.
Kahtlemata on Reformierakonna poolt ellu viidud vabamajanduse poliitika Eestile mitmetes aspektides suureks toeks olnud, kuid hetkel ei ole Eesti majandus mitte jätkusuutlikus õitsengus, kus oleks ainukeseks tegevuseks viljade nautimine. Eesti optimaalse arengu jaoks selgelt liigne laenulikviidsus on meid viinud läbi inflatsiooni kaugemale eurotsoonist ning suurendanud oluliselt majanduslike tagasilöökide ohtu nii üksikisikutele, majapidamistele kui ka ettevõtjatele.

Astmelise tulumaksu roll tähtsustumas
Tõepoolest, vabamajanduse pooldajale on väga raske selgitada astmelise tulumaksu mõttekust. Sellisele inimesele on arusaadav vaid üks selgitus: astmeline tulumaks on vajalik selleks, et võtta rikastelt ja anda vaestele. Mulle tundub, et seda äärmiselt lihtsustatud loosungit hakatakse kasutama ka Eesti Keskerakonna ja Rahvaliidu poolt 14. augustil k.a allkirjastatud kokkuleppe ründamisel. Näiteks rõhudes põhimõttele, et sellisel viisil käitumine on meeltmööda vaestele ja kuna vaeseid on enamuses, siis tagab see ka suure enamuse häältest astmelist tulumaksu propageerivatele poliitikutele.
Kuid kasutaksin siin lugupeetud presidendikandidaadi Ene Ergma vastust küsimusele tema isiklikust suhtumisest astmelisse tulumaksu kohtumisel Keskerakonna juhatuse ja fraktsiooni liikmetega – asjal võib jumet olla, kui teha vastavad rehnutid. Maailma (s.h ka Eesti majanduses) on toimunud paljugi, mis peaks muutma ka äärmiselt liberaalse majanduspoliitika pooldajate suhtumist mõistesse astmeline tulumaks. Seda võiks ju nimetada ka ühiskonna solidaarsusmaksuks. Ja lastelastele (olen ka ise vanaisa) see kuidagi kahjulikuks ei osutu.

Majanduskasv ja likviidsus
Meie edukaks hinnatud majanduskasv ei põhine mitte tugevatel majanduse fundamentaalnäitajatel, vaid majanduses sisalduval likviidsusel. Likviidsus võimaldab ehitada kinnisvara, tõsta hindu, luua töökohti, suurendada tarbimist, nautida heaolu jms. Kuna tegemist on aga laenurahaga, siis ei loo me selles mängus reaalset rikkust rahvale, vaid pigem kinnisvaramulli ja liigtarbimise, mis varsti tagasilöögi toovad. Keskklass ei teki kuidagi miraazhist, et elatakse laenatud raha eest ehitatud ridaelamus Viimsis, õuel on kaks liisitud autot ja krediitkaardiga käiakse Viimsi Selveris suitsuangerjat ostmas. See haigus vajaks täpsemat diagnoosi ja ka ravi.
Ravi tekkinud olukorras oleks üldise likviidsuse taseme vähendamine. Astmeline tulumaks võtaks ühiskonnas raha just sealt vähemaks, kus see kõige suuremat ohtu kujutab – mida jõukam on inimene, seda rohkem jagub tal võimekust mõttetuks tarbimiseks ja varade (näiteks kinnisvara) spekulatiivseks kokkuostuks nende arvelt, kes neid varasid tegelikult vajaksid (juhul, kui hind oleks kättesaadav). Tulenevalt sellest oleks astmeline tulumaks võimalikku majanduskrahhi ennetavaks või selle tugevust vähendavaks abinõuks. Küsimus ei oleks enam vaeste doteerimises rikaste poolt, vaid majanduse üldise jätkusuutlikkuse suurendamises.
Kui astmelise tulumaksu abil saaks majandusest välja viia liigset likviidsust (paigutades selle näiteks strateegilisse reservi), siis alandaks see ka inflatsiooni, viies seeläbi Eesti eurotsoonile lähemale. Selle tulemusena omakorda taastataks ka Eesti riigireiting, mida mitmed reitinguagentuurid reformierakondliku majandusime tõttu on alandanud.

Kes eksib – Euroopa või meie
Euroopa vanad riigid on Eesti maksusüsteemi palju kritiseerinud. Muidugi võib öelda, et nad on kadedad ja tunnetavad meie jõuliste ettevõtjate ohtlikuks muutuvat konkurentsisurvet. Samas, kui meie süsteem on nii hea, miks nad siis ei ole meist eeskuju võtnud või ise seda juba ammu sisse viinud? Võib-olla tasuks siinkohal ikka natuke rohkem peeglisse vaadata ja ennast kriitilise pilguga hinnata. Võib-olla ülikiire majanduskasvu ja raskete tagasilöökide asemel oleks parem omada mõõdukat, kuid jätkusuutlikku ja tagasilöökideta majanduskasvu.
Nii Reformierakond kui ka peaminister Andrus Ansip on piisavalt targad taipamaks, et Eesti seisab silmitsi suurte majanduslike riskidega ja on võimaliku majanduslanguse lävel. Sellise olukorra põhjustajana ei saa ometi süüdistada Reformierakonna eestvedamisel ellu viidud vabamajanduslikku laenamise ja tarbimiskultuuri poliitikat. Süüdlast tuleb otsida mujalt. Mis sobib veel paremini süüdlaseks kui astmeline tulumaks?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (53)