Emapalk rikastele on enamiku suhtes küüniline

EVELYN SEPP,      06. august 2003


Olukorras, kus umbes 70 protsendi maksumaksjate tulust kuus ei küündi isegi keskmise palgani, jääb õhku väga suur kahtlus 350 miljoni täiendava krooni kulutamise efektiivsuses. Mäletatavasti peaks ka nn emapalga eesmärk olema sündimuse suurendamine, mitte aga pelgalt selle elanikkonna osa, kes majanduslikult hästi või väga hästi hakkama saab, tulude vähenemise heastamine riigi poolt n-ö tänutäheks lapse eest.
Sisuliselt miinimumpalga suurune hüvitis väikelapse kasvatamise eest ei vähenda vaesusriski ega motiveeri rahaliselt neid 70 protsenti inimestest peret suurendama. Küll külmutatakse aga lapsehooldustasu, mida makstakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja mille suurus ei võimalda hoopiski mitte last täisväärtuslikult kodus kasvatada, rääkimata naeruväärselt väikestest lastetoetustest. 150-kroonine toetussumma püsib juba aastast 1995.
Kavandatav sünnihüvitis ignoreerib ikkagi peamist küsimust - millise elanikkonna põhigrupi riigipoolse rahalise motiveerimise tulemusel sünnib Eestis rohkem lapsi? Kas väikse, kuid rikka, ent seni lastetu pere n-ö toetamisel või arvuka, kuid vaesusriski kandvate inimeste rahalisel toetamisel?
Kõnealuse kava realiseerimisel jäävad viimased ikkagi riigi abita, raha muude lastele ja peredele suunatud meetmete tõhustamiseks aga enam ei jagu. Kindlasti ei jagu selleks ka poliitilist tahet.
Keskerakonna arvates on selline lähenemine ülimalt küüniline ja rahvusvahelist kogemust arvestades täiesti pretsedenditu. Läänelike väärtushinnangute alusel toetab riik neid, kes abi vajavad, mitte neid, kes ise piisavalt hästi hakkama saavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)