Toom: Trumpi esimesed sammud presidendina tekitavad Euroopas segadust

Vene telekanali Rossija-1 saates „Pühapäevaõhtu Vladimir Solovjoviga“ tõi Toom näiteks, et praegu arutatakse Trumpi esmaste telefonikõneluste järjestust: Merkel, Putin, Hollande. „Üleüldse on praegu Euroopas hinnas nähtus, mis on saanud nimeks "remarkable politicalflexibility" (märkimisväärne poliitiline paindlikkus). Seda terminit kasutasid Euroopa meediaväljaanded hiljuti Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni esimehe suhtes, kes ühe nädala raames liikus poliitiliste kokkulepete skaalal Viie Tähe Liikumisest Euroopa Rahvaparteini. Seejuures ei tasu unustada, et poliitilise paindlikkuse tõelist tipptaset näitab hoopis Theresa May, kes käis USA-s ametlikul visiidil.“ Toom tuletas saatekülalistele meelde, et May oli Brexit’i veendunud vastane, kuid on nüüdseks oma retoorikat kardinaalselt muutnud.

„Kahjuks fakt on see, et Euroopa on palju asju maha maganud.  Ka Süüria kriis, mille vilju sööme, lahendatakse ilma EL-i osavõtuta. Trumpi poliitiline retoorika tuli samuti üllatusena – võib leida vihjeid, et ta pole eriti huvitatud ei ühtsest Euroopast ega euroalast. Käivad jutud, et lähima 90 päeva jooksul sõlmitakse kahepoolne kaubandusleping Ühendkuningriigiga, kusjuures UK on veel endiselt EL-i liige,“ ütles Toom.

Toom suhtub venemaalaste tingimusteta optimismi Trumpi suhtes mõningase ettevaatlikkusega. Tema sõnul annab Trump tõepoolest mõista, et on valmis Venemaaga uusi suhteid looma, kuid ta pole niivõrd poliitik kui ärimees. „Need aga, kes püüavad tõlkida Trumpi diplomaatia keelest, võiksid ennast sellest vaevast säästa – Trump seda ei valda,“ sõnas Toom.

Rääkides Süüria kriisist ning terrorismivastasest võitlusest, olid eranditult kõik stuudiosse kutsutud eksperdid rahul USA ja Venemaa presidentide üksmeelega ISIS-i vastase võitluse suhtes. Mispeale Toom, kes on kaks korda Süürias käinud, märkis, et nüüd, kui kõigile on selge, et Assad on võitmas, tahes-tahtmata tekitab ameeriklaste huvi mõtteid teise rinde avamisest.

Stuudioarutelu käigus käsitleti ka Trumpi nn moslemitevastast otsust, mis kehtestas 120-päevase sissesõidukeelu seitsme riigi kodanikele. Mõned eksperdid esitasid seda kui esimest sammu terrorismivastases võitluses, kuid Toom ei olnud sellise käsitlusega nõus – tema arvates on see pigem märguanne kui tõeline võitlus, sest 11. septembri terrorirünnakute toimepanijate seas, kellele Trump viitab, ei olnud ühegi sissesõidukeelu alla sattunud riigi kodanikke. Enamgi veel, Euroopa Parlamendi liige usub, et sellesarnased meetmed soodustavad moslemikogukonna radikaliseerumist, sarnaselt sellega, mis on viimastel aastatel toimunud Euroopas.

Yana Toomi Eesti büroo pressiteatest

Jaga |