Mõistan hukka ebaeetilise ettepaneku

Oleg Burov,      07. veebruar 2007


Ettepanek keelata kõik annetused erakondadele ja rahastada erakondi ainult riigieelarvest, millega tuli 26. jaanuari Eesti Päevalehes välja Urmas Arumäe, on maksumaksja huvide vägivaldne eiramine.
Kui rahastada riigieelarvest, siis kes saab toetust? Kas kõik registreeritud erakonnad või ainult Riigikogus esindatud erakonnad? Tekib absurdne olukord: Riigikogus esindamata erakonna liikmed kui maksumaksjad toetavad rivaalitsevat erakonda.
Millised võiks olla rahastamiskriteeriumid? Kas kõigile võrdselt või lähtudes liikmete arvust? Aga kuidas seda kontrollida?
Meil on kümmekond erakonda. Kui eeldame, et igaühel neist on ca 5000 liiget, siis oleks Eestis kokku umbes 50 000 parteilast. Neid rahastama oleks sunnitud pisut alla miljoni inimese, kellest paljudel ei jätku raha isegi eluliste vajaduste katteks. Kui näiteks ühistranspordi doteerimise või lasteaedade võrgu arendamise asemel rahastada erakondi, oleks asi õiglusest ja võrdõiguslikkusest kaugel. Vähe sellest – teame, et erakonnaliikmeks tohib olla ainult Eesti Vabariigi kodanik ja et meil on paarsada tuhat mittekodanikust maksumaksjat. Kasutada nende raha mitte ühiskonna heaks, vaid kitsa ringkonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, on täielik nonsenss.
Olen veendunud, et erakondadel on enda rahastamiseks mitmeid võimalusi, näiteks tasulised üritused, üllitised jms. Ka liikmemaksud.
Ei, kui erakond tahab eksisteerida, siis leidku selleks ise võimalused. Olgu elanikkonnalembeline ja saavutagu eraisikutelt vabatahtlikke annetusi. See on võimalik ainult ühiskonnale kasuliku poliitilise tegevuse tulemusel. Ärge riisuge erakonnaväliseid elanikke!
Seepärast on vaja rangelt keelata erakondade rahastamine riigieelarvest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)