Kuidas ma ämbrisse astusin

A. Stolovits,      23. märts 2005


Olin ühe meie suurema leviga päevalehe kauaaegne tellija ja lugeja. Käesoleva aasta jaanuari lõpus saatsin sellele lehele järgneva lugejakirja koos vastava illustratsiooniga.

Kingitus Moskvale
Pärast Eesti riigipea kohtumist Moskva õigeusu kiriku patriarhiga kinnitas president ajakirjanikele: "Me peame oluliseks võitu fashismi üle ja selles mõttes toetab Eesti 9. mai üritusi ..." (SL ÕL, 21.01.05)
Teades, et Moskvasse püstitatakse mälestusmärki liitlasvägede neljale sõdurile, kes Teises maailmasõjas võitlesid natside vastu (SL ÕL, 20.01.05), oleks eestimaalastel suurepärane võimalus anda väärikas panus selle mälestusmärgi püstitamisele. Parim ja suuremat hulka eestimaalasi rahuldav kingitus võiks selle tarvis olla pronkssõdur Tõnismäelt kui üks figuur Moskva mälestusmärgi ansamblisse.
Tõnismäele rahvusraamatukogu ette, kust algavad laulupeo rongkäigud, võiks relvaga sõduri asemele paigutada pingil istuva kandlega Vanemuise, mis sümboliseeriks eesti rahvast kui laulurahvast, kes on end vähemalt kahel korral vabaks laulnud.
A. Stolovits

Kuna päevaleht lugejakirja ei avaldanud, siis saatsin 21. veebruaril peatoimetajale järgmise kirja.

Vabastajate monumendist
Käesoleval ajal oodatakse ettepanekuid Vabaduse väljaku detailplaneerimise kohta, mis hõlmab ka ala rahvusraamatukogu ees, kus paikneb siiani nn vabastajate monument, mille EKP Keskkomitee ideoloogiaosakonna töötajad perestroika ajal pronksmeheks moondasid.
See on koht, kuhu ei ole maetud lahingus langenud punasõdurid, vaid koht, kuhu on maetud NKVD hukatud punamarodöörid. (SL ÕL, 06.09.02)
Millest on relvaga punaokupant eesti rahva "vabastanud", sellest on palju kirjutatud ja räägitud.
Okupandid on läinud, aga okupatsiooni sümbol, relvaga punaokupant, laiutab endiselt meie pealinna südames.
Eesmärgiga aidata võimu- ja vaimuinimestel, sh ka projekteerijatel leida võimalikult paljusid osapooli rahuldav lahendus rahvusraamatukogu esise ala ümberkujundamisel kirjutasin väikese lugejakirja pealkirjaga "Kingitus Moskvale" ja saatsin teie lehele 31. jaanuaril. Kirja kättesaamist kinnitas telefoni teel arvamustoimetaja.
Kahjuks on see väike lugejakiri tänaseni avaldamata. Miks?
Olen teie lehe kauaaegne lugeja ja otsekorraldusega tellija, seetõttu loodan teilt saada vastuse minu küsimusele.
Lugupidamisega
A. Stolovits

Vastust ei ole.
Lootsin, et "vabastajate" monumendi teema võiks anda mõtlemisainet meie peaministrile J. Partsile võimaluste otsimisel, kuidas rahvaga leppida pärast Lihula avantüüre. Päevaleht, kahjuks, seda võimalust ei andnud.
Kolmanda ja viimase päevakohase arvamuse saatsin lehele meie presidendi otsuse kohta 9. mail Moskvasse mitte minna.

Meie president on tõeline rüütel
Avaldan siirast tunnustust ja tänu meie presidendile Arnold Rüütlile otsuse eest mitte minna 9. mail Moskvasse tähistama eesti rahva kannatusteaastate jätkumist ja Venemaa (teistkordse) okupatsiooni algust.
Meie presidendi osavõtt 9. mai üritustest Moskvas oleks olnud võimalik ainult siis, kui Venemaa oleks hüvitanud Eesti riigile ja rahvale kõik okupatsiooni ajal tekitatud kahjud ja avaldanud kahetsust eesti rahvale tekitatud kannatuste pärast ning ametlikult vabandanud.
Lugupidamisega
A. Stolovits

Ka seda arvamust ei avaldatud.
Lõpuks tuli selgus. Piisas pilgust lehe värvidele – valge, sinine ja punane – ning oligi vastus käes minu küsimusele, mille ma saatsin lehe peatoimetajale. Karu karvane käsi viskas kõik minu kirjad prügikasti!
Lõpetasin lehe tellimise ja lugemise.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)